iDeal kampaania

EKRE apteegireformi eelnõu kukkus läbi
Ülevaade: kes kuidas hääletas

Helle-Moonika Helme

FOTO: Sander Ilvest

Tänasel riigikogu täiskogu istungil oli esimesel lugemisel EKRE ja keskerakondlase Jaanus Karilaiu apteegireformi eelnõu. Häältega 46:42 jäi eelnõu parlamendisaadikute toetuseta ning kukkus menetlusest välja. 

Eelnõu menetlusest tagasi lükkamise poolt hääletas 46, vastu oli 42 riigikogu liiget. EKRE apteegireformi eelnõu tühistanuks sisuliselt 1. aprillil jõustuva apteegireformi seaduse. Idee oli kaotada apteekide omandipiirang ning anda apteegipidajatele ja tervishoiuteenuse osutajatele õiguse osta ravimeid otse tootjalt.

Eelnõu algatasid riigikogu liikmed Helle-Moonika Helme, Urmas Espenberg, Urmas Reitelmann, Uno Kaskpeit, Kalle Grünthal, Kai Rimmel, Kert Kingo, Jaak Valge, Leo Kunnas, Paul Puustusmaa, Riho Breivel, Tiit Kala, Anti Poolamets, Merry Aart, Siim Pohlak ja Henn Põlluaas EKREst ning Jaanus Karilaid Keskerakonnast. Riigikogu liikmete küsimustele vastas EKRE liige Helle-Moonika Helme. 

Kes kuidas hääletas? 

Eelnõu tagasi lükkamise poolt oli 46 saadikut: Annely Akkermann, Yoko Alender, Jüri Jaanson, Kaja Kallas, Siim Kallas, Erkki Keldo, Liina Kersna, Johannes Kert, Signe Kivi, Toomas Kivimägi, Eerik-Niiles Kross, Urmas Kruuse, Ants Laaneots, Kalle Laanet, Maris Lauri, Kristen Michal, ​Marko Mihkelson, ​Madis Milling, ​Keit Pentus-Rosimannus, ​Heidy Purga, ​Valdo Randpere, ​Signe Riisalo, ​Taavi Rõivas, ​Andrus Seeme, Andres Sutt, ​Aivar Sõerd, ​Urve Tiidus, ​Vilja Toomast, ​Mart Võrklaev, ​Kristina Šmigun-Vähi Reformierakonnast; Enn Eesmaa, Siret Kotka, Oudekki Loone, Tarmo Tamm, Marika Tuus-Laul Keskerakonnast; Jaak Juske, Kalvi Kõva, Helmen Kütt, ​Lauri Läänemets, ​Jevgeni Ossinovski, ​Ivari Padar, ​Heljo Pikhof, ​Katri Raik, ​Indrek Saar, ​Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ning fraktsioonitu Raimond Kaljulaid. 

Eelnõu tagasi lükkamise vastu ehk eelnõu menetlemise poolt oli 42 saadikut: Merry Aart, Riho Breivel, Urmas Espenberg, Kalle Grünthal, Helle-Moonika Helme, ​Ruuben Kaalep, ​Tiit Kala, ​Uno Kaskpeit, ​Kert Kingo, ​Leo Kunnas, ​Alar Laneman, ​Siim Pohlak, Anti Poolamets, ​Paul Puustusmaa, ​Henn Põlluaas, ​Kai Rimmel ja ​Jaak Valge Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast; Dmitri Dmitrijev, Kaido Höövelson, ​Maria Jufereva-Skuratovski, Marek Jürgenson, Jaanus Karilaid, ​Mihhail Korb, ​Natalia Malleus, ​Aadu Must, ​Tõnis Mölder, ​Anneli Ott, Peeter Rahnel, ​Martin Repinski, ​Mihhail Stalnuhhin Keskerakonnast; Heiki Hepner, Siim Kiisler, Aivar Kokk, ​Tarmo Kruusimäe, ​Viktoria Ladõnskaja-Kubits, ​Mihhail Lotman, ​Andres Metsoja, ​Üllar Saaremäe, ​Helir-Valdor Seeder, ​Sven Sester, ​Priit Sibul ja ​Raivo Tamm Isamaast.

Et koalitsioonierakonna EKRE algatus täna riigikogus poolehoidu ei leidnud, läheb apteegireform väga suure tõenäosusega senisel kujul edasi ning jõustub 1. aprillil 2020, nagu viis aastat tagasi otsustati. See tähendab, et sellest ajast alates ei tohi apteegid kuuluda ravimite hulgimüüjatele, vaid peavad vähemalt 51 protsendi ulatuses kuuluma proviisoritele.

«Hääletus oli kriipsuke parem kui detsembris, aga kaotus on kaotus,» kommenteeris EKRE asejuht, rahandusminister Martin Helme. Helme arvates on vastutus apteegireformi tagajärgede eest Reformierakonnal. «Oli ju teada, et koalitsioonil on pool tosinat häält puudu, nagu oli ka teada, et Reformis [Reformierakonnas – toim.] on kümmekond inimest, kellel oli kange tahtmine meie eelnõud toetada. Oleks piisanud fraktsioonile vaba hääletuse andmisest ja pakkumine rahva hüvanguks koostööd teha ei olekski kõlanud läbinisti võltsina,» selgitas Helme. 

Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut avaldas heameelt, et riigikogus on ülekaalus need saadikud, kes leiavad, et apteegituru lahendused peavad teenima patsiente ja mitte lähtuma kellegi ärihuvidest, vahendas BNS. 

Sikkuti sõnul oli EKRE eelnõu ilmekas näide sellest, kuidas asjad Eestis ei peaks käima. «Ootamatult tehakse kannapööre, eelnõu esitajad pole eelnõu sisuga kursis ja ettekandjal pole selge isegi probleem, mida lahendada üritatakse. Lisaks ei ole valdkonda juhtiv minister pakutud lahendusega nõus,» märkis Sikkut. «Selle eelnõu tagasilükkamine oli parlamentaarse väärikuse küsimus,» lisas ta. 

Samas on homme riigikogu saalis esimesel lugemisel sotsiaaldemokraatide algatatud apteegireformi eelnõud (127 SE, 141 SE). Opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid toetavad küll apteegireformi jõustumist, kuid tahavad pikendada nõuetele ülemineku tähtaega 1. jaanuarini 2021 näiteks maal, kus ükski apteek ei vasta tähtajaks apteegireformi nõuetele. Samas eelnõus on tehtud ettepanek, et üldapteeki saaks pidada kamba peale mitu proviisorit, kui neile kuulub apteegist kokku enam kui 80 protsenti ning vähemalt üks neist seda apteeki juhib. 

Apteegireformi etapiviisilist rakendamist on soosinud ka sotsiaalministeerium eesotsas sotsiaalminister Tanel Kiigega (Keskerakond). Kiige plaan oli pikendada üleminekuperioodi kolme aasta võrra, kuid sellele mõttele nappis toetust võimuliidus. Nii on vähe tõenäoline, et sotside sarnast ideed kandev eelnõu homme võimuliidu toetuse saab. 

Sotsiaaldemokraatide kolm endist sotsiaalministrit Helmen Kütt, Riina Sikkut ja Jevgeni Ossinovski on esitanud veel teisegi eelnõu apteegireformi seaduse muutmiseks. Selle peamine idee on anda haiglaapteekidele õigus ravimeid ise maale tuua. Eesmärk on parandada konkurentsi Eesti ravimite hulgimüügi turul.

Möödunud esmaspäeval saatis riigikogu sotsiaalkomisjon kolm erinevat ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu riigikogu saali: täna hääletati EKRE eelnõu üle ja homme on laual sotsiaaldemokraatide algatused.

Mis on apteegireform?

Viis aastat tagasi võttis riigikogu vastu ravimiseaduse muudatused ehk apteegireformi.

See näeb ette, et alates 1. aprillist 2020 ei tohi apteegid kuuluda ravimite hulgimüüjatele, vaid peavad vähemalt 51 protsendi ulatuses kuuluma proviisoritele.

15. veebruaril 2020 vastas kõigile 1. aprillil jõustuvatele nõuetele (proviisoromand, hulgimüüja valitseva mõju puudumine ja suurtes linnades haruapteekide tegevuse lõpetamine) 187 apteeki.

Nõuetele mittevastavaid apteeke oli 308. Nõuetele mittevastavad apteegid asuvad peamiselt suurtes linnades (üle 4000 elaniku), kus nende osakaal on 72 protsenti. Maal ja väikelinnades on osakaal 42 protsenti (67 apteeki üle Eesti).

Ravimiametisse sisse antud tegevuslubade taotluste arv 15. veebruari seisuga oli 12. 

1. veebruari 2020 seisuga on Eestis kokku 495 üldapteeki, neist 352 põhiapteeki ja 143 haruapteeki.

Allikas: ravimiamet

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles