Keskerakonna toetus vähenes kahe aastaga pea kolmandiku

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonna õhupallid tudengipäevadel.
Keskerakonna õhupallid tudengipäevadel. Foto: Peeter Langovits

Aastate keskmisi TNS Emori populaarsusküsitluste tulemusi vaadates selgub, et Keskerakonna toetus on langenud kahe aastaga 8 protsendipunkti võrra – kui 2009. aastal toetas neid 30, siis mullu 22 protsenti valijaid.

Toetus on langenud sel ajal stabiilselt kõigi valijagruppide lõikes.

Enim on valijaid kaotatud põhiharidusega valijate seast (35-protsendisest toetusest on järel 23). Võrdselt kümme protsendipunkti on langenud Keskerakonna toetus vaesemate ning Harju-, Rapla- ja Järvamaa valijate seas.

Kõige vähem on Keskerakonna toetus langenud kõrgharitute ja jõukamate kodanike seas – mõlemal puhul viie protsendipunkti võrra.

Kõige suurem on Keskerakonna toetus jätkuvalt venekeelsete valijate seas, kuigi ka seal on kahe aasta tagune 84-protsendine toetus kahanenud 8 protsendipunkti võrra.

Vähemalt 30-protsendine toetus on Keskerakonnal veel Virumaal (40), Tallinnas (30) ning vaesema elanikkonna seas (30 protsenti).

Kõige kehvemad lood on Keskerakonnal toetusega eestlasest valijate seas, kellest eelistab neid vaid 10 protsenti. 2009. aastal oli vastav näitaja 17.

Vähem kui 15 protsenti valijaskonnast toetab Keskerakonda tegelikult kõikjal peale Tallinna ja Virumaa, varieerudes 12 protsendist Harju-, Rapla- ja Järvamaal 14 protsendini Lõuna-Eestis ja Tartu regioonis. Kaks aastat varem oli samades piirkondades erakonna toetus 20-22 protsenti.

Kui vaadata kahe aasta asemel üheaastast muutust, siis kukkus Keskerakonna toetus 25-lt 22 protsendile ning suurim langus oli neil madalama haridusega vastajate hulgas (31-lt 23 protsendile).

«See võib olla osaliselt seotud teiste erakondade (IRL ja sotsid) kommunikatsioonistrateegia muutusega – püüuga sõnastada osa oma valmiseelseid lubadusi selgelt mingi konkreetse materiaalse hüvena (mis eelnevalt iseloomustas suuresti vaid Keskerakonda),» kommenteeris arenguid TNS EMORi uuringuekspert Aivar Voog.

Tema sõnul väärib märkimist veel, et mitte-eestlaste hulgas langes erakonna toetus viimase aastaga 3 protsenti ning võrreldes üle-eelmise aastaga 8 protsenti, mis on aga täpselt samad protsendid kui kõikide kodanike hulgas.

Lisaks igakuistele erakondade populaarsuse uuringutele on võimalik vaadata parteide toetuse muutumist aasta keskmiste kaupa.

Nii väheneb statistiline veapiir, kuna näiteks 2011. aasta puhul on valimis ligi 9600 inimest. Teisalt muidugi ei peegelda see näitaja paindlikult konkreetsete sündmuste mõju erakondade toetajaskonnale – nii näiteks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aasta keskmine 21 protsenti, kuigi aasta esimeses pooles oli nende number 19 ning teises juba 23.

Küsitlustes on arvestatud vaid valimisealiste kodanike eelistusi.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles