Reinsalu vastuseks Madisonile: Eesti välisteenistus on ja jääb poliitiliselt neutraalseks

Urmas Reinsalu.

FOTO: Tairo Lutter

Välisminister Urmas Reinsalu teatas vastuseks europarlamendi saadiku Jaak Madisoni kommentaarile suursaadikute tagasikutsumisest, et Eesti välisteenistus on olnud ja jääb poliitiliselt neutraalseks, viies ellu ametisoleva valitsuse poliitilist kurssi.

«Nii on see olnud varem ja jääb ka nüüd. Meie diplomaatia suurim vara on tublid ja andunud inimesed, kelle elutöö on Eesti huvide kaitse. Mingid ähvardavas alatoonis viited on täiesti tarbetud. Vastupidi, selle valitsuse ajal on palju diplomaate ametisse nimetatud ja rutiinselt ametist vabastatud ilma igasuguse parteipoliitilise tagamaata,» kirjutas Reinsalu sotsiaalmeedias.

Välisminister märkis, et valitsus taotles tema ettepanekul presidendilt kolmele tublile diplomaadile suursaadiku auastet seoses Tartu rahu sajanda aastapäevaga ning president sellekohase otsuse ka tegi.

«Selle valitsuse riigikogule esitatud eelarve suurendas välisministeeriumi tegevuskulude eelarvet ajaloolise viiendiku võrra. See lubas ministeeriumi peamaja kõigile töötajatele läbi viia pikka aega oodatud üldise palgatõusu selle aasta algusest. Kõik diplomaadid on kodanikud, kel on enesestmõistetavalt oma kodanikuvaade, kuid minu ametisoleku ajal pole ma näinud mingeid sellest johtuvaid konflikte diplomaatide kutsetegevuse ja riigi välispoliitiliste seisukohtade esindamisel,» toonitas Reinsalu.

Ta lisas, et see, mis toimub Ameerika Ühendriikides saadikute ametisse nimetamisel on hoopis teistsugune juhtimismudel, mida meil kui väikeriigil pole oma inimvara arvestades tõhusalt kuidagi mõeldav rakendada.

Madison kutsuks valitsust kritiseerivad suursaadikud tagasi

Konservatiivsesse rahvaerakonda kuuluv europarlamendi saadik Jaak Madison leiab, et Eesti valitsust kritiseerivad suursaadikud tuleks tagasi kutsuda.

«Täna varahommikul tuli uudis, et Trump on tagasi kutsunud Gordon Sondlandi, suursaadiku Euroopa Liidu juurest, kuna ta pöördus «tagandamisprotsessis» presidendi vastu. Siit on mida õppida ka Eestil – riiki ei saa teenida suursaadikud ja diplomaadid, kes ei suuda järgida professionaalselt riigi poliitilist liini,» kirjutas Madison sotsiaalmeedias.

Madisoni sõnul kuulis ta hiljuti, kuidas Eesti suursaadik Soomes oli kirunud kohtumisel riigikogu liikmete delegatsiooniga üht valitsusparteid, mis annaks kohe aluse isik tagasi kutsuda saadiku kohalt. Eesti suursaadik Soomes on Harri Tiido.

Paet: välispoliitika peab jääma eemale sisepoliitilistest heitlustest

Reformierakonda kuuluva europarlamendi saadiku Urmas Paeti sõnul on osa Eesti välispoliitika varasemast edust on seotud sellega, et Eestil on olnud karjääridiplomaatia ning diplomaadid pole ametisse nimetatud sisepoliitiliste eelistuste kohaselt.

Ta märkis, et parteid ei ole jaganud näiteks omavahel suursaadikute kohti, kuigi selliseid katseid on olnud.

«Eesti igapäevane välispoliitiline tegevus on olnud distantseeritud sisepoliitilistest heitlustest. Ja Eestile tervikuna on see tervikpilti silmas pidades olnud hea,» ütles Paet.

Katsed asuda lammutama Eestile edu toonud mittesisepoliitiliste saadikute ja diplomaatide süsteemi oleks Paeti sõnul vale käik. «Eesti ei võidaks midagi sellest, kui iga valitsuse vahetuse järel asutaks vahetama ka saadikuid. Selline asjade käik hävitaks seni hästi toiminud professionaalsusel põhineva välisteenistuse,» rõhutas Paet.

Tema sõnul tuleb aru saada, et ka diplomaatidel võivad olla isiklikud hoiakud, mida nad võivad ka väljendada.

«Nad on inimesed nagu kõik teisedki. Ja seda õigust ei tohi Eestis kelleltki võõrandada,» ütles Paet.

Mikser: Trumpi vallandatud suursaadik oli poliitiliselt ametisse nimetatud

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitiku, endise välisministri Sven Mikseri sõnul on Donald Trumpi vallandatud suursaadiku puhul tõde mõlemalt poolt mõnevõrra nüansseeritum.

Esiteks, Gordon Sondland ei olnud karjääridiplomaat, vaid poliitiliselt ametisse nimetatud suursaadik, kirjutas Mikser sotsiaalmeedias.

«USAs on üsna tavapärane praktika, et president «premeerib» mõningaid oma valimiskampaania suurtoetajaid suursaadikukohtadega. Sellise poliitiliselt ametisse määratud saadik on ametis presidendi armust ja tema tagasikutsumist ei saa kindlasti võrrelda karjääridiplomaadi poliitilistel põhjustel vallandamisega,» märkis Mikser.

Ka ei kritiseerinud Gordon Sondland Trumpi administratsiooni, vaid andis Trumpi tagandamisprotsessi käigus Kongressi Esindajatekoja ees vande all tunnistusi.

«See tähendab, et ta ei esindanud valitsuse liinist erinevaid poliitilisi seisukohti, vaid pelgalt presidenti halvas valguses näitavaid fakte. Ses mõttes järgis ta Trumpile meelehärmi valmistanud tunnistusi andes lihtsalt seadust. Kas ka tema varasem tegevus Ukrainas mahtus seaduse raamidesse, on muidugi iseasi,» lisas Mikser.

Trump vallandas tagandamisjuurdluses ütlusi andnud suursaadiku

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump vallandas reedel USA Euroopa Liidu suursaadiku Gordon Sondlandi, kes tagandamisjuurdlusel tunnistusi andis.

Enne seda oli ametist lahkuma pidanud Valge Maja Ukraina nõunik kolonelleitnant Alexander Vindman. Vindmani advokaat nimetas vallandamist otsesõnu kättemaksuks.

«Vindmanil paluti lahkuda, sest ta rääkis tõtt,» ütles jurist David Pressman.

USA president teatas juba varem päeval, et soovib Vindmani lahkumist.

«Ma ei ole temaga üldse rahul. Te arvate, et ma peaksin tema üle rõõmus olema? Ma ei ole,» kinnitas president ajakirjanikele.

Sondlandi väitis tagandamisjuurdlusel, et Ukrainalt juurdluste alustamise nõudmine polnud valitsuses mingi saladus ja kõik teadsid sellest.

Vindman kurtis kuulamisel muu hulgas, et oli šokis, kui kuulis tagandamisjuurdluse käivitanud 25. juuli Trumpi ja Zelenskõi telefonivestlusest, milles Trump palus Ukraina presidendil Joe Bideni tegevust uurida.

USA senat ei toetanud kolmapäevasel hääletusel ootuspäraselt president Trumpi ametist tagandamist.

Tagasi üles