Helme on apteegireformi vastuvõtmise suhtes optimistlik

Martin Helme.

FOTO: Sander Ilvest

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) on optimistlik selles suhtes, et EKRE esitatud ravimiseaduse eelnõu pälvib riigikogu enamuse toetuse.

Helme ütles Vikerraadio saates «Uudis+», et uue eelnõu peamine eesmärk on vältida olukorda, kus sajad apteegid kaovad 1. aprillist ära ja jääb 35 kuni 40 piirkonda, kus mittegi ühtegi apteeki järele ei jää ning teise olulise muudatusena märkis Helme apteekide võimalust osta ravimeid välismaistelt hulgimüüjatelt.

Küsimusele, kas EKRE loodab riigikogus saada piisava toetuse oma eelnõule, vastas Helme, et ta on optimistlik: «Ma olen optimistlik, sest ma olen veendunud, et neid praeguse reformi pooldajaid on (riigikogus) natuke üle 20 ja ma olen veendunud, et praeguse reformi vastaseid on umbes kaks korda rohkem. Nüüd on küsimus, et mida teevad need, kes on vahepeal ehk soo.»

Helme hinnangul on EKRE ja Isamaa saadikute toetus on nende eelnõule «suhteliselt selge».

Uued muudatusettepanekud esitati kaks kuud enne seda, kui viis aastat tagasi riigikogus vastu võetud apteegireformi üleminekuperiood läbi peaks saama. See tähendab, et kõik hulgimüüjad peaksid 1. aprilliks endale kuuluvatest apteekidest loobuma ning iga apteegi omanikuks peab olema 51 protsendi ulatuses proviisor.

Kui palju apteeke vastab apteegireformi nõuetele?

1. jaanuaril 2020 vastas kõigile 1. aprillil jõustuvatele nõuetele (proviisoromand, hulgimüüja valitseva mõju puudumine ja suurtes linnades haruapteekide tegevuse lõpetamine) 181 apteeki.

Nõuetele mittevastavaid apteeke oli 317. Need asuvad peamiselt suurtes linnades (üle 4000 elaniku), kus nende osakaal on 73 protsenti. Maal ja väikelinnades on osakaal 45 protsenti (76 apteeki üle Eesti).

Allikas: Ravimiamet

Tagasi üles