AMETLIK ⟩ Valitsus saatis usaldushääletusega seotud pensionireformi eelnõu riigikokku

Peaminister Jüri Ratas

FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Valitsus kiitis istungil heaks kogumispensioni reformi eelnõu, mille teine lugemine ja lõpphääletus toimub koos valitsuse usaldushääletusega riigikogu täiskogu istungil sel kolmapäeval.

«Valitsus andis täna heakskiidu pensionireformile, millega väärtustame iga pensionikoguja vabadust kindlustada endale väärikas vanaduspõlv,» teatas peaminister Jüri Ratas pressiteate vahendusel. Ratas toonitas, et praegu kehtiv teise pensionisamba süsteem vajab parandamist, mistõttu seisab valitsus iga inimese õiguse eest teha oma tulevikuvalikuid pensionisüsteemis. 

«Teise samba senine regulatsioon on olnud liialt jäik ja sellele suurema paindlikkuse lisamine on ammu vajalik. Võrreldes varasemaga tuleb juurde uusi võimalusi kogumiseks ja liitumiseks – vajadusel saab ka sambast lahkuda ja noored võivad hiljem koguma hakata. Oluline on leida endale sobivaim valik ja kogumist mitte ära unustada,» ütles rahandusminister Martin Helme.

«Pensionireform on sügavalt maailmavaateline küsimus,» toonitas välisminister Urmas Reinsalu. Reinsalu avaldas lootust, et reform suurendab konkurentsi ka pensionifondide turul, mis peaks kaasa tooma senisest parema fonditootluse.

Pensionireformi jõustumisel muutub teise sambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks. Vaikimisi jääb kõik nii, nagu on – kui inimene soovib pensioni samamoodi edasi koguda, ei pea ta midagi tegema. Kui inimene soovib sambast lahkuda, sellega liituda või lihtsalt peatada sissemaksed, peab ta esitama avalduse pangale või pensionikeskusele.

Mis muutub? 

Inimesed, kes omal ajal teise sambaga ei liitunud, saavad selleks nüüd võimaluse. Vanuselisi piiranguid liitumisele pole. Sissemakseid ei saa enam teha inimene, kes saab juba teisest sambast pensioni.

Kehtima jäävad samba senised maksemäärad: 2 protsenti inimese brutopalgast ja 4 protsenti tema sotsiaalmaksust.

Uue võimalusena saavad inimesed oma teise sambasse kogutud vahendeid ise edasi investeerida. Selleks tuleb esitada vahetamise avaldus, millega tehakse teise samba fondiosakud rahaks  ja kantakse see pangas inimesele avatud pensioni investeerimiskontole.

Pensioni investeerimiskontole saab kanda nii seni kogutud pensioniraha kui suunata sinna ka uued teise samba sissemaksed – muud raha sinna kanda ei saa. Raha väljavõtmine pensioni investeerimiskontolt toimub samadel tingimustel kui pensionifondist. See tähendab, et üldiselt tuleb oodata pensionieani, kuid vajadusel saab teisest sambast koos rahaga välja astuda ka varem. 

Sarnaselt fondide vahetamisele võib inimene liigutada oma raha pensioni investeerimiskonto ja teise samba fondide vahel. Näiteks investeerida mõnda aega iseseisvalt, jõuda järeldusele, et see pole tema jaoks ehk parim lahendus ning pöörduda siis tagasi mõnda fondi.

Pensioni investeerimiskonto vahendeid saab investeerida sarnaselt tavapärase investeerimiskontoga – näiteks väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse.

Pensioniikka jõudes on iga inimese enda valida, kas võtta kogu raha korraga välja või teha seda tähtajalise või eluaegse pensionina. Kui teisest sambast võetakse raha kasutusse eluaegse pensionina või pika tähtajalise pensionina, kus raha on jaotatud vähemalt inimesel keskmiselt elada jäänud aastatele, siis sellistelt väljamaksetelt tulumaksu tasuma ei pea.

Lühema tähtajalise pensioni puhul ja kogu raha pensionieas korraga välja võttes tuleb sellelt tulumaksu tasuda vähem kui raha varem välja võttes – 10 protsenti tavapärase 20 protsendi asemel.

Teisest sambast saab pensionile minna kuni viis aastat enne riikliku vanaduspensioni ikka jõudmist, aga ka siis, kui inimesel on tuvastatud puuduv töövõime.  

Väljamaksed ei mõjuta inimese maksuvaba tulu arvestust.

Teisest pensionisambast lahkumine

Võrreldes kehtiva korraga saavad soovijad pärast eelnõu seadusena jõustumist pensioni kogumise teises sambas lõpetada. Seda on võimalik teha kahel viisil:

•           Inimene peatab maksed teise sambasse, kuid jätab kogutud raha sambasse edasi kasvama. 

•           Teise võimalusena saab sambast lahkuda ja kogutud raha välja võtta. Raha väljavõtmisega lõpeb ka maksete tegemine teise sambasse.

Kui inimene on sambast lahkunud, ükskõik, kas peatanud ainult maksed või võtnud kogutud raha ka välja, on tal võimalik sambaga 10 aasta möödumisel uuesti liituda. Pärast seda on tal 10 aasta möödudes veel üks kord võimalik sambast lahkuda – lõpetada lihtsalt maksed teise sambasse või võtta välja ka kogunenud raha.

Kui inimene on sambast teist korda lahkunud, siis uuesti liituda ja makseid teha ta enam ei saa. Seega ei kogune inimesele teise sambasse enam raha ja pensionieas jääb talle üksnes esimese samba pension.   

Raha väljavõtmisel sambast lahkumisel tuleb arvestada sellega, et väljamakse tehakse ühes osas ja välja makstakse kogu raha, mis inimesel teise sambasse kogunenud on. Väljamakselt tuleb tasuda 20 protsenti tulumaksu, kuid maksuvaba tulu arvestust teise samba väljamakse ei mõjuta.

Inimesed, kes liituvad vabatahtlikult teise sambaga esmakordselt, saavad raha esimest korda sambast välja võtta või maksete tegemise lihtsalt lõpetada siis, kui liitumisest on möödunud vähemalt 10 aastat.

Teisest sambast võivad soovi korral lahkuda ka tänased teise samba pensionärid. Selleks tuleb esitada pangale või pensionikeskusele avaldused fondipensioni lõpetamiseks ja ühekordse väljamakse saamiseks või kindlustusandjale sõlmitud pensionilepingu ülesütlemiseks. Väljamakselt, mis teise samba pensionäridele sambast lahkumisel tehakse, tuleb tasuda tulumaks 10 protsenti.

Avalduste esitamine ja raha väljamaksmine

Inimesed, kes soovivad pensioni edasi koguda nagu seni, ei pea midagi tegema.

Raha makstakse teisest sambast välja ja maksete tegemine saab alata või lõppeda kolmel korral aastas – jaanuaris, mais ja septembris. Selle, millal kogutud raha välja makstakse ja millal lõpevad või algavad maksed, määrab vastava avalduse esitamise kuupäev.

Sambaga vabatahtlikult liitumiseks ja sambast lahkumiseks, sealhulgas kogutud raha väljavõtmiseks, saab avaldusi esitama hakata jaanuaris 2021. Kõik avaldused, mis esitatakse hiljemalt 2021. aasta 31. märtsiks, realiseeritakse septembris 2021.

See tähendab, et sambaga vabatahtlikult liitunud inimesed hakkavad makseid tegema septembris ja maksete tegemise lõpetanud inimesed vastupidi – ei tee septembrist alates enam makseid. Inimestele, kes esitavad raha väljavõtmise avalduse hiljemalt 31. märtsil, saavad kogu oma teise sambasse kogutud raha samuti septembris 2021 kätte.

Avaldused, mis esitatakse 1. aprillist 31. juulini, realiseeritakse järgmise aasta jaanuaris ning avaldused, mis esitatakse 1. augustist 30. novembrini, järgmise aasta mais.

Seeläbi saavad pensionifondid sambast lahkumisest ette teada vähemalt viis kuud. Pikem raha väljavõtmisest etteteatamine aitab pensionifondi investeeringuid paremini juhtida. Raha väljamaksmisega pensionifondile kaasnevate riskide maandamiseks tõstab eelnõu ka pensionifondi arvel laenu võtmise piirmäära seniselt 10 protsendilt 25 protsendile.  

Kogutud raha pensionifondist pensioni investeerimiskontole kandmiseks saab vahetamise avaldusi pangale või pensionikeskusele esitama hakata 1. aprillist 2021. Nagu pensionifondi osakute vahetamise puhulgi, toimub raha pensioni investeerimiskontole kandmine 1. septembril, kui vahetamise avaldus esitatakse hiljemalt 31. juulil 2021. Kui avaldus esitatakse järgmises tsüklis, leiab vahetustehing aset 3. jaanuaril 2022.

Teise samba maksed saab pensioni investeerimiskontole suunata samuti septembrist 2021. Selleks tuleb esitada pangale või pensionikeskusele uus valikuavaldus. Maksed suunatakse ümber hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.

Tagasi üles
Back