Martin Helme: EKRE tuleb välja apteegireformi muutva eelnõuga (13)

Copy
Rahandusminister Martin Helme määras nimetamiskomiteesse erakonnakaaslase.
Rahandusminister Martin Helme määras nimetamiskomiteesse erakonnakaaslase. Foto: Sander Ilvest

Rahandusminister Martin Helme ütles ERRile antud intervjuus, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) toob riigikogu ette apteegireformi muutva seaduseelnõu. 

«Meie teeme jätkuvalt tööd selle nimel, et seda (apteegireformi – toim) ära hoida. Me ei ole leppinud, et see seadus sellisel kujul kehtima hakkab,» sõnas Helme. Tema sõnul tahab EKRE apteegiturgu liberaliseerida ning kavatseb eelnõu tutvustada lähema kahe nädala jooksul.

Siseminister Mart Helme avaldas tänasel valitsuse pressikonverentsil lootust EKRE algatusel tehtud eelnõu sedavõrd palju valmis saada, et selle saaks töösse panna. Mis on selle peamine idee, Helme ei avaldanud. «Me ei taha kuidagigi üle rullida koalitsioonipartneritest, tahame enne töösse lükkamist selle nendega läbi arutada,» selgitas Helme, nimetades EKRE plaani viimase minuti ponnistuseks. «Kui suurel määral leiab see Isamaa toetust, ei oska öelda,» lisas ta. 

Kuna ülejärgmine nädal on riigikogus istungitevaba, siis teoreetiliselt peaks EKRE seda esitlema järgmisel nädalal. Postimehele teadaolevalt ei ole aga EKRE riigikogu fraktsioonis apteegireformi muutmise eelnõu tegemist veel arutanud.

Alles detsembri keskpaigas prooviti riigikogus apteegireformi tagasi pöörata, ent see katse kukkus läbi.

Tänases Postimehes avaldas mitu poliitikut arvamust, et ühelegi apteegireformi puudutavale ettepanekule ei leidu riigikogu enamuse poolehoidu. Näiteks apteegireformi tühistamise pooldaja Priit Sibul (Isamaa) ütles, et tal ei ole kavas reformi tagasipööramise eest võidelda. «Hetkel ei ole mul plaane ega mulle teadaolevaid plaane. Minul on teada, mis on parlamendi häälte seis, ja kui ma tean, et ma jään teist korda ka alla, siis mitu korda peab inimene ronima pea ees ahju,» ütles Sibul. 

​Mis on apteegireform?

Viis aastat tagasi võttis riigikogu vastu ravimiseaduse muudatused ehk niinimetatud apteegireformi seaduse. See nägi ette, et ravimite hulgimüüjad ei tohi omada apteeke ning kõik apteegid peavad 51 protsendi ulatuses kuuluma proviisoritele. Seadusega kohanemiseks anti viie aasta pikkune üleminekuperiood. Üleminekuperiood lõppeb 1. aprillil 2020.

Apteegireformi vastu on tuliselt seisnud hulgimüüjatele kuuluvad apteegiketid, mis ei taha apteekidest loobuda. Reformi poolt on jällegi aga proviisorite esinduskoda, mis peab proviisorapteeke vajalikuks. 

1. jaanuari seisuga vastas kõigile 1. aprillil jõustuvatele nõuetele (proviisoromand, hulgimüüja valitseva mõju puudumine ja suurtes linnades haruapteekide tegevuse lõpetamine) 181 apteeki. Nõuetele mittevastavaid apteeke on 317.

Nõuetele mittevastavad apteegid paiknevad peamiselt suurtes linnades (üle 4000 elaniku), kus nende osakaal on 73 protsenti. Maal ja väikelinnades on see 45 protsenti (76 apteeki üle Eesti).

Allikas: Ravimiamet

Kommentaarid (13)
Copy
Tagasi üles