iDeal kampaania

Vabaerakond: väikeparteidelt varastati viimastel valimistel üheksa saadikukohta

Vabaerakond.

FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Järvamaal Mäos laupäeval kogunenud Vabaerakonna esinduskogu võttis vastu poliitilise avalduse, milles märkis, et praegu kehtiv valimissüsteem on väiksemate erakondade jaoks ebaõiglane ja sisuliselt varastati väikeparteidelt viimastel riigikogu valimistel üheksa saadikukohta.

Erakond märkis avalduses, et praeguse süsteemi tõttu jäi valimistel arvestamata enam kui 50 000 valija hääl.

Vabaerakonna poliitiline avaldus

2019. aasta Riigikogu valimistel varastati kartelliparteide poolt seadustatud valimissüsteemiga 50 095 valijalt ja parlamendis täna esindamata neljalt erakonnalt ära kokku üheksa saadikumandaati: Eesti 200-lt viis, Eestimaa Rohelistelt kaks, Elurikkuse Erakonnalt ja Vabaerakonnalt üks. Siit kõik meie hädad pihta hakkavadki.

Nii on tänaseks kujunenud olukord, kus võim meie vabas riigis ei kuulu juba ammu enam rahvale, nagu sätestab põhiseadus, vaid kartellierakondade juhtkondadele, kes on selle kavalate seaduste, parteiliste toiduahelate ja omavaheliste kokkulepetega tsementeerinud ning võimust kümne küünega kinni hoiavad. Mitte müstiline «süvariik» ei ole Eesti demokraatia suurim oht, vaid just parteilised toiduahelad ja viis, kuidas kartellierakonnad nende kaudu võimu teostavad.

Vabaerakond soovib poliitilise konkurentsi Eestis taas avada. Erakonnaseaduses tuleb selleks eeskätt vähendada parlamendierakondade ületoitmist maksumaksjate vahenditest, valimisseaduses tuleb aga seadustada moonutamata proportsionaalsed valimised koos valimiskünnise ja kautsjonite olulise alandamise või lausa nende kaotamisega.

Oleme tänaseks saanud seega moonutatud reaalsuse, kus avalik poliitiline debatt ja kaasamine on väljasuretatud ja nüri järjekindlusega viiakse ellu vaid koalitsioonierakondade rahastajate poolt ülesostetud või kitsaste valijagruppide huvides koostatud seaduseelnõusid. Eesti pikaajaliste probleemide ja struktuursete reformidega aga ei tegeleta.

Üks selline näide on apteegireform. On kahetsusväärne, et valitsus ei tegele apteegituru põhiprobleemi tuumaga ehk konkurentsi avamisega ravimite hulgimüügi turul, sest poliitilist tahet selleks enam ei jätku.

Teine selline on pensioni II samba reform. Muudatuste eesmärk on küll vabastada pensionikogujad pensioni kohustuslikust II sambasse kogumisest, kuid need ei tegele suure ühiskondliku protesti algpõhjustega, mis oleks suunatud kogutud säästude tootlikuse kasvatamisele või vabatahtlike pensionikogumise võimaluste avardamisele (näiteks võimaldaks liitumisi rahvusvaheliste erapensioni kogumise skeemidega).  

Viimastel riigikogu valimistel toetasid kõik erakonnad eestikeelsele haridussüsteemile üleminekut. Sellele vastandus üksnes Keskerakond. Tänaseks on aga selgunud, et just see 23-protsendilise toetusega valijagrupp kujundabki Eestis ametlikku keele- ja hariduspoliitikat.

Eesti majanduse suurimaks probleemiks on kujunemas konkurentsi hangumine paljudes sektorites – kütuseturg, ravimiturg, pangandus. Parema konkurentsikeskkonna loomise asemel valitsus hoopis natsionaliseerib terveid majandusharusid, riigikapitalism vohab. Eriti ilmekalt väljendub see taastuvenergia sektoris, millest riik bürokraatliku räketina erainvestoreid lausa välja tõrjub.

Vabaerakond vaatab murega pealt ka valitsuse teadlikku regionaalse ebavõrdsuse suurendamiskava, kus valitsuskoalitsioonil puudub Euroopa Liidu uueks finantsperioodiks tahe taotleda ja rakendada struktuurifondide toetusi Eestit kaheks mittehalduslikuks piirkonnaks jagades. Selle tulemusena väheneb eurotoetuste eelarve kogu Eestile võrreldes varasema eelarveperioodiga 700 miljonit eurot, samas kohustuslik omaosalus kasvab koguni 30 protsenti ehk ca 900 miljonit eurot.

Kuna valitsuskoalitsioonil on kindel tahe rakendada ka maaelu arengukava ja kalandusfondi toetusi Tallinna elatustasemest lähtuvalt, väheneb selle tulemusena täiendavalt Euroopa Liidu finantseerimine Eesti maapiirkondadele ca 30 protsenti, samal ajal tõuseb riigi kaasfinantseerimise kohustus samuti 30 protsenti, ehk ca 400 miljonit eurot. Tänaseni ei suuda valitsus selgitada sedagi, kust leitakse sellisele poliitikale riigieelarvest rahaline kate.

Meie kodanikud on tunnistajateks sellelegi, kuidas valitsuskoalitsioon mängib maha Eesti e-riigi senist edu. Riik pakub oma kodanikele rohkem kui 1400 erinevat e-teenust, mis on valdavalt välja arendatud 2000. aastate alguses. Eesti e-riigi teenused on seega nii tehnoloogiliselt kui ka kontseptuaalselt kiiresti vananemas, kuid nende kaasajastamiseks ei leia valitsuskoalitsioon enam raha. Samuti käib valitsusele jätkuvalt üle jõu viia kiire internet 160 000 maamajapidamiseni.

Vabaerakond ei pea samuti põhjendatuks rahvahääletuse korraldamist ettepanekuga määratleda abielu mehe ja naise vahelise liiduna, muutes selleks põhiseadust. Taoline kunstlikult vastandumist otsiv küsimus viib üksnes ühiskonna uue lõhestamiseni. Samuti tähendab hääletuse läbiviimine 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ajal valijakäitumisega teadlikku manipuleerimist.  

Vabaerakond võttis täna Mäol toimunud esinduskogul vastu lisaks käesolevale poliitilisele avaldusele ka «Vabaduse manifesti», mis rõhutab erakonna jaoks olulisi väärtusi ja seisukohti.

Vabaerakond valmistub 2021. aasta kohalikeks ja 2023. aasta riigikogu valimisteks ega pea seetõttu erakondliku tegevuse lõpetamise plaane. Samas on Vabaerakond valmis läbirääkimisteks ja koostööks kõigi poliitiliste jõududega, kes meie vaateid ja põhimõtteid jagavad.

Vabaerakonna esinduskogu eestseisusesse osutusid valituks Viktoria Lukats, Ain Ostra ja Märt Läänemets.

«Ma näen esimese eesmärgina valimisi puudutavate seaduste muutmist. Riik ei saa olla vaba, kui inimene ei ole vaba,» ütles vastvalitud Vabaerakonna esinduskogu eestseisuse liige Viktoria Lukats. «Vabaerakond peab ellu viima oma programmis märgitud eesmärgid. Jätkan selle nimel innukalt tööd,» lisas ta.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles