Kiirülevaade: lõppeva poliitika-aasta eredaimad sündmused (7)
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
25. detsember 2019, 21:06
/nginx/o/2019/12/23/12831461t1h1580.jpg)
Lõppevasse poliitika-aastasse jäid kahed valimised: märtsis valiti riigikogu ning mais Euroopa Parlamendi saadikuid. Samuti jagus mitmeid skandaale ning ministrivahetusi.
Riigikogu valimised
Riigikogu valimised 3. märtsil võitis kindlalt Reformierakond, kogudes 162 332 häält ehk 28,8 protsenti kõikidest häältest. Parlamenti pääsenude erakondadest järgnesid Reformierakonnale Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
- Meenuta valmispäeva ja sellele järgnevat blogist.
Ametivande annab aga hoopis Ratase valitsus
Pärast pinevaid koalitsioonikõnelusi annab aprilli lõpus ametivande hoopis Jüri Ratase juhitav Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus.
- Loe ja vaata pilte lähemalt SIIT.
Esimene ministrivahetus
Vaid päeva ametis olnud väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaminister Marti Kuusik astus 30. aprillil ametist tagasi seoses perevägivalla kahtlustusega.
- Pikemalt selgitust loe SIIT.
/nginx/o/2019/04/29/12019879t1h7ba6.jpg)
Euroopa Parlamendi valimised
26. mail toimunud Euroopa Parlamendi valimised võitis Eestis Reformierakond, kogudes 26,2 protsenti häältest. Populaarseim kandidaat oli aga sotside esinumber Marina Kaljurand, kes kogus 65 559 häält. Valituks osutusid Andrus Ansip, Marina Kaljurand, Yana Toom, Urmas Paet, Jaak Madison ja Sven Mikser.
- Põhjalikku ülevaadet Europarlamendi valimistest saad lugeda SIIT.
Sotsiaaldemokraadid vahetasid juhti
Juuni alguses valisid sotsiaaldemokraadid erakonna juhiks Indrek Saare. Erakonna juhiks kandideeris ka Riina Sikkut ja Lauri Läänemets.
- Video- ja fotojäädvustust vaata SIIT.
/nginx/o/2019/06/05/12232978t1hcdaa.jpg)
Politseijuhi kangutamiskatse
Augustis proovisid EKRE ninamehed Mart ja Martin Helme kangutada ametist politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaherit. EKRE juhtide katse luhtus. Mis siis täpsemalt juhtus? Siseminister Mart Helme süüdistas Elmar Vaherit usalduse kaotuses, mispeale pani siseministrit asendav rahandusminister Martin Helme Vaherile nina alla politseijuhi lahkumisavalduse. Vaher seda ei allkirjastanud. PPA juhti saab ametist vabastada vaid valitsus. Ka peaminister Jüri Ratas ei näinud põhjust, miks Vaher peaks ametist lahkuma ning kutsus jutule hoopis Mart Helme. Ehkki õhus oli võimalus, et valitsus läheb lõhki, teatati erimeelsuste lahendamisest ühispildiga.
/nginx/o/2019/12/23/12831461t1h1580.jpg)
Kingo astus tagasi
Oktoobris lahkus ametist teine EKRE väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo, kes jäi vahele riigikogu ees valetamisega.
- Mis täpsemalt toimus, loe SIIT.
Ratas vabastas Järviku ametist
Novembris vabastas peaminister Jüri Ratas ametist kolmanda EKRE ministri, mitmetesse skandaalidesse sattunud maaeluminister Mart Järviku. Enne seda täitis ta Järviku soovi vabastada ametist ka maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti. Ratase sõnul oli tegu juhtimisotsusega. President Kersti Kaljulaid vabandas Järviku ministriametist vabastamise õhtul Lemetti ees.
/nginx/o/2019/11/13/12735888t1hcd48.jpg)
Neli umbusaldamise katset
Umbusaldamise katseid Ratase teise valitsuse ministritele on riigikogus olnud neli: kaks korda on proovitud avaldada umbusaldust siseminister Mart Helmele, ühe korra peaminister Jüri Ratasele ja maaeluminister Mart Järvikule. Ükski katse läbi ei läinud, kuid rääkis eelkõige koalitsiooni tervisest nii mõndagi:
- Mart Helmet usaldas juunis 53 saadikut, tema vastu oli 46 riigikogu liiget. Detsembris andis oma usaldushääle Helmele vaid 42 saadikut, tema vastu oli 44 riigikogu liiget. Helme jättis toetuseta koalitsioonikaaslane Isamaa.
- Peaminister Jüri Ratase poolt oli augustis 55, vastu 40 saadikut.
- Maaeluminister Mart Järvik sai koalitsiooni usalduse ja jäi novembris ametisse häältega häältega 43:51.
Põhjalikumat ülevaadet saad lugeda juba sel laupäeval poliitikatoimetuse aastaradarist!