Galerii ⟩ Jõuluvana pidas riigikogu liikmetele kõne ja jagas kingitusi
Lisatud jõuluvana kõne tekst

Riigikogu peab täna selle aasta viimase istungi ja traditsiooniliselt külastab istungi lõpus riigikogu saadikuid jõuluvana.

Kell 10 algava riigikogu istungi päevakorras oli üks punkt - narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Saadikud võtsid eelnõu 86 poolthäälega seadusena vastu.

Pärast selle punkti arutelu lõppu tuli riigikogusse jõuluvana, kes esines saadikutele kõnega ja jagas kõigile fraktsioonidele kingitusi.

Viimastel aastatel on riigikogu külastanud jõuluvana kõnelenud raadioajakirjaniku ja humoristi Gaute Kivistiku häälega. Nii oli ka tänavu.

Avaldame jõuluvana kõne täismahus

Oi-jah, las ma kohe nüüd väheke vaatan teid, hääd inimesed! Päris suur osa on, keda pole kunagi näinudki. Selles mõttes, et ma vaatan, siin Raivo on tulnud kaugelt maalt joostes jälle kohale, 7. klassi pintsak läheb ilusti selga, sellest on ikkagi väga hea meel. Teiste heade inimestega teeme äkki ühe sellise toreda katsetuse, ma igaks juhuks paluksin, et lehvitame korraks oma parema käega. Ja nüüd vasaku käega. Minu meelest aju täitsa töötab, ei ole siin olulist hullu midagi.

No küll te olete ikka teinud sellel aastal kõvasti tööd. Ma käisin, eile oli mul ka üks kingi jagamine, käisin süvariigikogus. Seal on natuke mõneti närviline õhkkond. Nad nimelt kahtlustavad, et on olemas päris Riigikogu. Ja kuna mina saan nende erinevate maailmade vahel liikuda, siis ma ütlesin, et ärge muretsege, ei ole. Ei ole seal midagi. Teie olete ainus ja see peamine. Noh, seal läks ikka päris hästi, aga ... (Köhatab.) Vabandust! Mul läks habe suhu. Eks mul jääb see habe aastatega järjest väiksemaks. Käisin eile arstil, õnneks arst ei streikinud. Ma olen nii palju habet sisse söönud endale, et teatud probleemid on tekkinud.

Aga selle apteegireformiga on tõesti selline lugu. Ma olen nõus nende inimestega, kes ütlesid, et kõik hakkas segaseks ja allamäge minema selle Raeapteegi avamisega 1422. aastal. Pärast seda on kogu aeg järjest keerulisemaks läinud. Ma arvan, et me peame ikkagi jätma ainult selle Raeapteegi. Vanasti said kõik inimesed hakkama. Läksid metsa, sõid, mis said. Paljud jäid ellu. Ei olnudki mingisugust muret. Tänu sellele, et vanasti apteeke ei olnud, teame me näiteks tänasel päeval seda, millised seened kõlbavad süüa, millised mitte. Ega tulebki minna ikka juurte juurde tagasi. Muidugi see apteegireform iseenesest veel mulle meeldib. Aastaid, aastaid on kestnud ja kestab edasi. Ei ole vaja tegeleda kogu aeg, et mõtelda välja igasuguseid suuri reforme, teha lausa eraldi erakond kohe, mis kohe viib neid läbi kogu aeg. Rahvale meeldib. On selline reform, mis lõpuks võib-olla ei reformigi midagi. Kahju jääb saamata ja tekkimata või siis ka sellest tulenev kasu.

Muidugi on hea meel sellest, et – ma nüüd natuke kiidan teid veel – riigieelarve on vastu võetud. Väga tore! Tänasel päeval on hea meel sellest, et opositsioon on ka kohal – iga kord ta vist riigieelarve vastuvõtmise ajal ei saanud kohal olla, sest koalitsioon oli kiirem, võttis lihtsalt vahepeal enne riigieelarve vastu, kui teid ei olnud saalis. Või ajan midagi sassi? Sellest ei oskagi arvata. Mul on tegelikult pikk nimekiri asjadest, millest tahtsid teid veel eraldi kiita, aga ... Vaat, jah, ma usun, et suuremad kiidusõnad jäävad pärast – siis, kui on kingid kätte jagatud.

Tagasi üles