Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve

Sotside muudatusettepanekut ei toetanud ei rahanduskomisjon ega teise lugemise käigus Riigikogu täiskogu.

FOTO: Mihkel Maripuu/Postimees

Parlamendisaadikut võtsid täna vastu järgmise aasta riigieelarve. 

Riigikogu kiitis 55 poolt- ja 44 vastuhäälega heaks valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse. Nii on tuleva aasta riigieelarve kulude maht 11,6 miljardit eurot ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavusega kasvavad kulud ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

Kolmanda lugemise käigus tegid fraktsioonid ja riigikogu liikmed regionaalsete investeeringute ehk nn katuseraha jagamise raames ettepanekuid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projektide toetamiseks, mille kogusumma on 4,3 miljonit eurot. Samuti leiti valitsuse reservist 5 miljonit eurot lisaraha põllumeeste üleminekutoetuseks. Nii on toetuse kogumaht 10,3 miljonit eurot. Teatavasti lubati põllumeestele 15,3 miljonit. 

Tuleval aastal on valitsussektori eelarve nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile SKPst ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Istungile eelnenud riigikogu infotunnis vastasid parlamendisaadikute küsimustele peaminister Jüri Ratas, välisminister Urmas Reinsalu ja rahandusminister Martin Helme. 

Ühe suure teemaga räägiti infotunnis pensionireformist. Rahandusminister Helme selgitas kogumispensioni teisest sambast väljavõtmise korda, kinnitades, et summa kuni 10 000 eurot on korraga välja makstav. «Kolm korda aastas, nii nagu praegu on fondide vahetamine, siis ka fondidest väljumine on samadel kuupäevadel ja sama moodi,» ütles minister. «Ja kui nüüd summa ületab 10 000 eurot, siis kõik see, mis sellest 10 000 suurem on, makstakse välja tõepoolest kahes võrdses osas järgmisel kolmel korral, kui see väljavõtmine oleks,» sõnas minister.

Ta tõi näiteks, et kui inimesel on 12 000 eurot teises sambas, siis esimesed 10 000 eurot saab ta kätte korraga ja järgmised 2000 eurot saab ta kätte kahes osas: 1000 ja 1000 eurot. «Aga kui tal on näiteks 200 000 eurot, siis esimesed 10 000 saab kätte korraga ja järgmised 95 000 ja 95 000 saab kätte aasta jooksul kahes järgnevas makses. Ehk siis tõepoolest on seal vahe sees,» lisas Helme.

Rahandusminister selgitas, et eelnõu koostajad on silmas pidanud fondide või pankade muret, et kui summad on väga suured, siis tuleb inimestele anda veidi pikem aeg nende osakute rahaks muutmisel. «Kui nad peavad väga kiiresti väga suuri summasid rahaks muutma sellisel moel, siis võib selle osaku hind sattuda hinnasurve alla. See on tegelikult väljavõtja kaitseks ja ka nende inimeste kaitseks, kes jäävad edasi teise pensionisüsteemi, et me ei tekitaks nende fondiosakute n-ö kiirmüüki niisugusel moel ega tekitaks survet sellele hinnaalanemisele,» märkis Helme.

Veel ütles rahandusminister, et 10 000 eurot on oluliselt suurem number, kui on keskmine praegune fondiväärtus, mis on umbes 6000 eurot, või on fondiväärtus mediaan ehk siis pooled sellest on suuremad ja pooled väiksemad ning mediaanväärtus on 4500. «Ehk siis on arvestatud, et laias laastus keskmisest fondiosakust, mis välja võidakse võtta, on see kaks korda suurem summa.»

Helme kinnitas, et miinimumpalka saavatel inimestel on teise samba kogumisskeemis osalemine või mitteosalemine praktiliselt olematu mõjuga. «Küll aga vabanevad teise samba reformi käigus meie prognoosi järgi vahendid – sotsiaalmaksu 4% osast üks osa vabaneb pensionikassa jaoks ja me saame juba lähitulevikus tõsta pensioneid,» sõnas minister.

Tagasi üles