Otse Postimehest ⟩ Maaeluministri kandidaat Arvo Aller: olen olnud nii kaevur kui ka traktorist (2)

Elo Mõttus-Leppik
Copy

EKRE maaeluministri kandidaat Arvo Aller kavatseb esimese asjana kohtuda VTA juhtkonnaga ja viia ennast kurssi listeeriaprobleemiga. Arvo Alleri sõnul on oluline, et tootjatel taastuks usaldus Maaeluministeeriumi allaasutuste suhtes, kes ei teeks kohe trahvi, vaid oleks eelkõige partnerid. 

Te pidasite täna pressikonverentsi, kus EKRE aseesimees Martin Helme nimetas teid Eesti maasoolaks ja eestluse elujõu hoidjaks. Kuidas esimene kogemus suure meedia ees oli?

Üllatavalt positiivne. Kartsin hullemat, aga ma usun, et ma sain hakkama ja seda on muidugi rõõm kuulda, et maasool ja kõik kiitvad hinnangud, mis annab positiivse julguse edasi minna.

Te kaalusite seda otsust pikalt. Mis jäi plussi- ja mis miinuspoolele?

Kõigepealt plusspoolest. Jah ma mõtlesin selle peale päris kaua ja ma konsulteerisin oma kolleegidega, arutasin põllumeeste, tootjatega, arutasin organisatsiooni sees, et  mismoodi võiks ja kas oleks see mõistlik ja tundes põllumeeste ja kolleegide poolset toetust olin valmis seda vastu võtma. Muidugi kõige suuremaks toetuseks on perekond, kes ütlesid, et me toetame sind.

Nüüd tuleb hakata palju Tallinnas olema?

Eks elukorralduse muudatus oli sellega seotud ja see oli ka üks mõtlemiskoht.

Mis miinuspoolele jäi? Ütlesite pressikonverentsil ka, et kõige rohkem kartsite meediat.

Jah. Kogemust on vähem, need erinevad küsimused, et kas hakkan puterdama või mittearusaadavalt rääkima. Usun, et esimesest krambist olen nüüd üle saanud ja läks positiivselt. Polegi nii hull.

Kuivõrd palju te ise olete omal nahal tunda saanud põllumehe rõõme ja muresid. Kas te olete ka ise olnud põllumees? Mis on teie kogemus?

Kogemus on see, et ma olen maal kasvanud. Kui võtta CV järgi, siis olen olnud pool aastat kaevur, pool aastat traktorist, alates 97. aastast tulin Ida-Virumaa Talupidajate Liitu taimekonsultandiks ehk puhtalt erialast nõustamist tegema tootjatele.

Kuidas teie hindate skandaali eelmise maaeluministri ja kantsleri ümber?

Hinnangute andmine on tänamatu asi. Kas ta on nüüd skandaal, pigem keegi jättis kusagil midagi rääkimata ja sellest puhuti üles erimeelsused. Oluline ongi omavaheline suhtlemine, kommunikeerumine ja asjade täpne lahtirääkimine. 

Kas eelmine maaeluminister Mart Järvik tegi midagi valesti?

Süvenemata põhjustesse, ma arvan, et ta võis eksida mõnes kohas, aga kas ta valesti tegi, ma ei oska sellele hinnangut anda. 

Milles ta eksis teie hinnangul?

Võibolla oma  liiga avalikes otse öeldud sõnavõttudes. Ta toetas Eesti toodet ja sellest tehti selline asi, et ta on Veterinaar- ja Toiduameti vastu, aga see ei pruukinud kindlasti olla.

Samas on mitmed EKRE juhtpoliitikud öelnud, et VTA kiusab taga põllumehi, et ta valib välja konkreetsed ettevõtjad ja kiusab neid taga ja et seda peaks praegu ajakirjandus uurima. Mis on teie hinnang?

Kas just uurima, aga kindlasti tuleb istuda maha. Kui ma ministriks saan, tuleb võtta valdkonna eksperdid ja leida see lahendus, kustkohast listeeria tuli, miks ta tuli, kus on vajakajäämisi omavahelisel suhtlemisel, et see asi täpselt selgeks teha, et kustkohast hakkas king loksuma.

Te ütlesite pressikonverentsil ka seda, et et VTA-le teil on etteheited just läbipaistvuse koha pealt. Kui te täpsustaksite, et mille poolest VTA siis praegu teie meelest läbi ei paista?

See läbipaistvus tähendabki seda, et me räägime kõigiga avalikult, me räägime avalikult ka sellest, mida (eelmine-toim) minister ka küsis, mida võis tõlgendada sekkumisena ehk minister vastutab selle ala eest ja tal on õigus küsida. Nüüd ongi see küsimuse püstitus, et kas ta küsis liiga otse või liiga kaudselt, et seda kirjavahetust võib-olla tulevikus näha ja siis ma saan öelda täpsemalt, mis oli selle juures õigesti ja mis valesti.

Kas VTA peaks siis kohe andma informatsiooni otse ministrile või mismoodi see võiks toimida?

Ma ei ole süvenenud, kuidas see infoahel käib. Kui tal on see kohustus, siis ta loomulikult peab andma. Kui tal seda kohustust ei ole, siis teine asi on see, et on asju, mida peaks informeerima ja mida siis näiteks jätta enda asutuse sisse. Ma ei ole praegu sellega nii kursis.

Mis on teie südameasjad, mida te tahate kindlasti maaeluministrina ära teha? Te olete ka EKRE maaeluprogrammi üks autoritest, mis sealt kohe esimesena tegevusse läheb?

Ma andsin  jah oma mõtted EKRE maaeluprogrammi. Minu arust on praegu  kõige tähtsam usalduse taastamine ministeeriumi allasutustes ja läbi usalduse taastamise taastub ka usaldus tootjate silmis. See on kõige tähtsam. Maaeluprogrammist on oluline tähelepanu noortel, et noored tuleksid ja saaksid võimaluse maapiirkonnas toimetada. Kindlasti on meil vaja välja rääkida ja saada paremad ja võrdsemad toetused Euroopa Liidus.

Te räägite usalduse taastamisest allasutustes. Eelmine minister rääkis kriitiliselt  nii VTA-st kui ka PRIA-st, teie neid seisukohti ei jaga?

Usalduse taastamine just tootjate vaatenurgast, et nad usaldavad  ministeeriumi allasutust, kes ei tee kohe trahvi, vaid ikkagi on partner.

Kas praegu teile tundub, et need asutused on liigselt trahvijad ja liiga vähe partnerid?

Praegu läbi erinevate kajastuste on selline mulje jäänud.

Mida siin annab teha, et see olukord muutuks?

Esimene asi on juhtkonnaga maha istuda ja teha selgeks see koht, kust kõige rohkem king pigistab. Et sealt saada järgmiseks tegevuseks mõtted ja sisendeid. Kindlasti ei minda rapsima ja midagi kiireloomulist tegema, ikka läbi arutelude ja läbi koostöö.

Ettevõte M.V.Wooli juhid on ütelnud, et nad on kakskümmend viis aastat seda ettevõtet üles ehitanud ja nüüd kolme kuuga kõik see hävitatakse ära. Mis mulje teil sellest jääb?

Noh, ega ma saan ka tugineda ainult meedias kajastatule ja ma arvan, et siin on ikkagi omavahelised möödarääkimised. Võib-olla VTA oleks pidanud mingit nõuannet andma, kuidas seda asja üles leida ja kuidas seda likvideerida. Aga ma ei tea, kas seda nõu anti või ei antud, see informatsioon mul puudub.

Neile on listeeriabakteri suhtes kehtestatud ka nulltoeltrants, mille kohta on Kalaliidu juht siinsamas Postimehe stuudios öelnud, et seda nõudmist ei saagi täita.

Nulltolerants tuleb üle vaadata, et mida see tähendab konkreetse ettevõtte jaoks. Kas see käib konkreetse ettevõtte jaoks või kehtib kõigile, siis selle põhjalt saab teha järgmisi otsuseid.

Nii et ühe esimese asjana saate kokku VTA peadirektoriga ja arutate neid asju?

Kindlasti VTA kõrgema juhtkonnaga on esimesed kohtumised.

Mis te arvate, kas see, et kantsler Illar Lemetti ametist vabastati, oli õige otsus? Koostöö Järviku ja Lemetti vahel ei toiminud, aga kas teil oleks olnud mõeldav koostöö Lemettiga?

Ma olen Lemettiga suhtlenud ametialaselt. Kas nüüd koostöö oleks laabunud? See oli eelneva ministri otsus, selle kinnitas valitsus. Ma jään selle vastuse võlgu, et kas oleks laabunud või ei oleks laabunud. Ma ei oska seda hetkel kommenteerida.

Kas te oleksite kuidagi tundnud ennast ebamugavalt, kui oleks olnud kantsleriks Lemetti?

Ei, praegu kindlasti mitte, kui kantsleriks oleks jäänud Lemetti. Aga see oli eelmise ministri ettepanek valitsusele, kes selle kinnitas.

Kas uue kantsleri valite teie? On teil mingisugused mõtted, kes see võiks olla?

Eks pakkumisi on tehtud ja huvilisi on mitmeid. Nimesid ma nimetama ei hakka. Nüüd ongi küsimus, kas me saame hea ja korraliku kandidaadi ning kui minister ei suuda teda ise leida, et siis me peame avalikku konkurssi tegema.

Kas te olete mõelnud juba nõunike peale?

Kindlasti lähen oma meeskonnaga, nõunike peale peab ikka mõtlema. Oma meeskonnaga püüame saada ka töörahu ministeeriumis ja usalduse kõikide maaeluministeeriumi allasutuste osas.

Saate juba mõne nime ka öelda, kes teie paremaks käeks saab?

Hetkel ei oska ühtegi nime öelda.

PRIA tegeleb eurorahadega ja ka selle Järviku skandaali keskmes olid PRIA-toetused ja ministri pädevus allasutuse töösse sekkumisel. Kuidas teie hindate nüüd teiselt poolt vaadates ja põllumehi eurotoetuste alal konsulteerides,  kas kohati on PRIA olnud  kontrollimisel liiga karm?

PRIA järgib oma reegleid ja tal on ette antud Euroopa Liidu ja Brüsseli poolt kindel raamistik. Nende reeglite järgi PRIA toimetab, teeb oma otsuseid. Nende reeglite selgitamine tootjatele, see oleks valdkond, kuhu tuleks rohkem panustada, reegleid rohkem lahti rääkida ja et ei tekiks ühe sama asja tõlgendamisel kahte eri arusaama.

Te olete ise ka ettevõtetele ja põllumeestele andnud nõu eurotoetuste alal. Samas on avalik saladus, et pole väga harvad need juhud, kus põllumehed ja ettevõtjad omafinantseeringuga blufivad. Kas te olete kindel, et see ei saa teie Achilleuse kannaks, et kuskilt tuleb välja, et mõni ettevõte, mida teie olete näiteks nõustanud kunagi, on kuidagi patustanud või seotud sooduskelmusega?

Mina küll ei tea, et selliseid juhtumeid minu kliendibaasis oleks. Tootja otsustab, mismoodi ta läheb investeeringutoetust taotlema. Sooduskelmuse juhtumeid ma hetkel ei oska öelda.

Aga kas teie näiteks oma töös olete näinud, et ettevõtjad on üritanud omafinantseeringuga bluffida, mängida?

Ma arvan, et see probleem ei ole lai. Need on üksikjuhtumid, millele tuleb tähelepanu pöörata. Eesti on oma eurotoetuste menetlemisel üks edumeelsemaid, et selles mõttes on PRIA väga head tööd teinud. Nüüd need üksikjuhtumid, loomulikult, need tuleb ära lahendada ja nende üksikjuhtumite baasil saab teha järgmisi otsuseid, et neid veel miinimumini viia.

Aga kui sageli te olete näinud seda, et põllumehed oma taotlused lõhki ajavad, et pärast selgub, et nad seda oma poolt ei suuda täita?

On kindlasti olukordi, kus tootjad hindavad oma võimeid üle. See on ka konsultandi kohustus ja eesmärk, et ta annaks teada, et sa oled oma võimeid üle hinnanud. Et sul ei tule sellega välja ja sa sellega ei saa selle perioodi jooksul hakkama.

Kui me vaatame, kuidas põllumehed enda eest võitlevad Pariisis, Berliinis ja ka Vilniuses, kus on tulnud põllumehed traktoritega tänavatele ja ajavad oma õigusi taga. Miks Eesti põllumees nii vaikselt ja vagusi tegutseb?

Eesti põllumees praegu puhkab oma raskest suvisest tööhooajast. Mõned on aja maha võtnud, teevad järgmise aasta plaane, esimene advent oli eile. Et paljudel on ka jõulurahu. Meie eelis on see, et me peame ise hakkama saama, meie toetused on nii või naa Euroopa väiksemad. Me püüame ise hakkama saada ja läbi selle hakkama saamise püütakse leida parimaid lahendusi nii taimekaitse väetamise kui ka muu põllumajandusliku ja taimekasvatusliku poole peal. Pigem on Euroopas tegemist praegu mingite süsteemsete preparaatide keelustamisega, aga meie tootjad taimekaitset teevad äärmisel juhul, et siis kui on täpselt vajadus, mitte et sa igal juhul pead tegema, vaid siis, kui on vajadus.

Eelmine maaeluminister riputas seintele endiste Nõukogude ja Saksa okupatsiooniaegsete põllumajandusministrite portreed. Kas te jätate need portreed sinna seina peale või te võtate need maha?

Minu teada eelmine minister otsustas, et need portreed võetaks sealt maha ja sellega pidid tegelema Eesti muuseumid. Minu andmetel on nad maha võetud.

Kas asekantsler Toomas Kevvai jääb ametisse?

Asekantsler Kevvai on praegu ametis, struktuurimuudatus võeti valitsusest tagasi ja enne kui sellega edasi tegeleda või mitte, tuleb saada Riigikogult ja presidendilt nõusolek ministriks saamiseks. Aga kas seal hetkel kohe midagi muutma hakata, on iseküsimus. See strukutturimuudatus tuleb kindlasti läbiarutamisele, aga kas ta töösse läheb, seda on praegu raske öelda.

Kuidas teil süvariiki suhtumine on? Kas on olemas süvariik ja  kas ametnikud on süvariigi osa?

Kui kinnitatakse ministriks, siis saame seda näha.

Alleri seeme hakkas valitsuses idanema juba kevadel

Esimest korda rääkisid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhid Arvo Alleriga maaeluministeeriumi vankri vedama hakkamisest juba kevadel. Just tema oli see, kes aitas koostada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna maaeluprogrammi. Toona jäi asi katki ja ministriks määrati Mart Järvik. «Siis olid teised valikud, minul ja erakonnal,» ütles Aller eile ajakirjanikele.

Veel kümme päeva tagasi vihjas peaminister Jüri Ratas Keskerakonna volikogu järel antud intervjuus EKRE lühikesele pingile, kui temalt küsiti, miks EKRE veel pärast riigisekretäri koostatud raportit Mart Järvikust kinni hoiab. Ratas ütles, et võib olla raske leida uut inimest, kui valitsusest on lahkunud kolm ühe erakonna ministrit.

Selle intervjuu ajal Arvo Aller tegelikult juba kaalus EKRE juhtide ettepaneku vastuvõtmist. Kuigi skandaaliga maaeluministri kohalt lahkunud Mart Järviku asemiku nimi tehti teatavaks juba reedel, oli uue ministrikandidaadi suu kuni eilseni avalikkuse jaoks lukus. «Ma kindlasti ei peitnud ennast. Pigem oli see juhuste kokkulangemine,» ütles Aller ise.

Kui Aller esmaspäeva keskpäeval esimest korda ajakirjanike ette astus, ütles ta, et pikka juttu tal pole, ning palus ajakirjanikel küsimusi esitada. Ta tõdes, et maa­eluministeeriumis on rasked ajad ja otsus selle etteotsa asuda ei tulnud kergelt. «Ma tänan oma abikaasat, kes on mulle väga tugevaks toeks. Tema julgustas: kui nemad saavad hakkama, saad sina ka hakkama,» ütles ta.

Erakonna aseesimees Martin Helme kiitis Allerit kui tõelist eestluse ja maaelu tõrvikuhoidjat. «Tõsine maa sool,» ütles ta. Kuigi EKRE juhid pole avaldanud teisi võimalikke kandidaate ministri kohale, oli ajakirjanduses Alleri kõrval juttu ka riigikogu liikmest Merry Aardist.

Kes ja kuidas täpselt otsuse just Alleri kasuks langetas, pole selge, sest veel eile keskpäeval polnud Aller kohtunud peaministri ega ka oma tööandjate – erakonna fraktsiooni liikmetega. Kuid ometi tutvustas erakonna aseesimees Martin Helme teda avalikkusele ministrikandidaadina. «Muidu teeks seda erakonna esimees, aga tema kärutati Brüsselisse,» ütles erakonna teine mees.

1973. aastal Kohtla-Järvel sündinud Aller on lõpetanud Eesti Maaülikooli agronoomina. Praegu on ta Ida-Virumaa Talupidajate Liidu tegevdirektor ning kuulub ka Jõhvi valla volikokku. Aller astus 15. detsembril 2002 Rahvaliidu liikmeks, sel ajal oli erakonna juht Villu Reiljan. Kuna EKRE on loodud Rahvaliidu baasil, sai Allerist Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna moodustamisel automaatselt EKRE liige.  Sander Punamäe

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles