Riigikogu tegi valitsusele ettepaneku töötada välja eesti keele arengukava (1)

BNS
Copy
Foto: Marko Saarm

Riigikogu võttis teisipäeval vastu otsuse, milles tehakse valitsusele ettepanek töötada välja eesti keele arengukava.

Riigikogu võttis teisipäeval vastu kolme koalitsioonierakonna esitatud otsuse eelnõu, millega tehakse valitsusele ettepanek eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks töötada välja eesti keele arengukava aastateks 2021–2035.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe, keskerakondlase Aadu Musta sõnul toetab eelnõu muuhulgas eestikeelse oskussõnavara loomist ja kasutamist kõikides teadus- ja eluvaldkondades ning eestikeelsete kõrghariduse õppekavade säilitamist ja arendamist.

«Riigikogu fraktsioonides leidis otsuse eelnõu valdava heakskiidu. Vaidlus käis selle üle, kui kõrgele peab lati seadma,» lausus Must.

«On kostnud arvamusi, et nõudmised on liiga madalad, kuid elutarkus õpetab, et eesmärgid peavad olema jõukohased,» sõnas Must ja märkis, et valitsusele ettepaneku tegemine on sellises formaadis dokument, mis püstitab ülesande ja jätab ka valitsusele otsustusvabaduse.

Otsuses on kirjas, et erilist tähelepanu tuleks pöörata eesti keele olukorrale Ida-Virumaal ja tagada tõhusad meetmed eesti keele kasutamise suurendamiseks selles piirkonnas. Samuti soovitab otsus koostada nüüdisaegseid ja paindlikke eesti keele ja muude ainete eestikeelseid õppematerjale ning e-õppematerjale kõikide haridustasemete ja elukestva õppe jaoks.

«Tegemist on tervikliku rahvuskultuuri arendamise ja säilitamisega seotud dokumendiga. Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas peavad väikerahvad oma identiteedi säilimise nimel pingutama. Eesti riigi järjepidevuse aluseks on usk eesti keelde ja haridusse,» lisas Must.

Opositsiooni esindav sotsiaaldemokraat Jaak Juske sõnas, et valitsuserakonnad ei suutnud eesti keele elujõu tugevdamise ettepanekutes kevadel kokku leppida ja neid koalitsioonilepingusse kirjutada. «Ma arvan, et mitte ükski erakond siin auväärt saalis ei sea kahtluse alla meie põhiseaduses seatud eesmärki hoida ja kaitsta eesti keelt. Seda rohkem häirib siin saalis olev võitlus selle nimel, kes on kõige õigem eestlane,» ütles Juske.

Juske nimetas kummastavaks asjaolu, et Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa esitatud ning eesti keelt puudutava otsuse punktid ei jõudnud kevadel koalitsioonileppesse. «Meil on täna väidetavalt väga rahvuslik valitsus. Miks erakonnad, kes juhivad riiki ja kelle esindajad istuvad valitsuslaua taga, ei ole juba ammu neid eesmärke seal laua taga üheskoos heaks kiitnud. Või on keegi kolmest erakonnast nende eesmärkide vastu, et me peame valitsusele ülesandeid andma siin auväärt saalis,» ütles Juske.

Juske nentis, et ühtpidi elame me eesti keele kuldajastul. «Eesti keel on olnud 100 aastat riigikeel, ta on olnud 15 aastat Euroopa Liidu üks ametlikest keeltest, ta on ka digikeel. Aga samas me peame alati oma väikse keele tervist väga tähelepanelikult jälgima. Meie emakeeleõpetajad koolides kurdavad, et eesti noorte emakeeleoskus langeb. Surve on ka ülikoolides eestikeelsete õppekavade säilimisele,» ütles ta.

Otsuse eelnõu poolt oli 61 riigikogu liiget. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles