Rahanduskomisjon tahab senise Eesti Panga nõukogu liikmete nimetamise korra pea peale pöörata

Eelmisel kuul Mart Laari (paremal) esitatud nõukogu liikmete nimekirja tagasi lükanud riigikogu tahab Eesti Panga asjades suuremat sõnaõigust. 

FOTO: Konstantin Sednev

Riigikogu rahanduskomisjon algatas Eesti Panga seaduse muutmise eelnõu, mis muudab oluliselt senise Eesti Panga nõukogu moodustamise korda. Kui praegu saab nõukogu esimees nimetada ise kõik liikmed, siis täna riigikogule üle antud eelnõu järgi saaks nõukogu esimees nimetada ise vaid neli valdkonna asjatundjast liiget ning ülejäänud liikmed nimetaks iga riigikogu fraktsioon. Lisaks ei lubaks seadusemuudatus nimetada nõukogu liiget ametisse rohkemaks kui kaheks järjestikuseks ametiajaks. Muudatusi on plaanis veelgi. 

Eesti Panga seadusse tahetakse teha järgmised olulised muudatused:

- Eesti Panga nõukogu koosneb esimehest, iga riigikogu fraktsiooni esindajast ja neljast valdkonna asjatundjast;

- iga riigikogu fraktsioon nimetab oma esindaja ja nõukogu esimees esitab lisaks valdkonna asjatundjad;

- Eesti Panga nõukogu esimeest ega nõukogu liiget ei või ametisse nimetada rohkem kui kaheks järjestikuseks ametiajaks. 

- kui Eesti Panga nõukogu esimees ei ole riigikogule esitanud nõukogu uue koosseisu kandidaate hiljemalt kuus kuud enne nõukogu koosseisu volituste tähtaja lõppemist või nõukogu uue kosseisu kandidaatide nimekiri ei leia riigikogu enamuse toetust, nimetab riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul nõukogukogu uue koosseisu. Selle koosseisu kinnitamine vajab riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust.  

Just viimane punkt on ajendatud riigikogulaste pahameelest, kui veebruaris Eesti Panga nõukogu liikmete volituste lõppedes tutvustati uut koosseisu alles suvel. 

Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on vaja täpsustada Eesti Panga nõukogu koosseisu moodustamist ja nõukogu liikmele esitatavaid tingimusi ning volituste kehtivuse aega.

«Eelnõuga soovime täpsustada, et nõukogus on esindatud lisaks valdkonna asjatundjatele kõik riigikogusse kuuluvad erakonnad,» ütles Kokk.

Ta selgitas, et Eesti Panga nõukogu koosseis peab peegeldama aruandekohustust riigikogu ees. Seetõttu on kohane kui nõukogu koosseisu kuuluvad kõikide riigikogus esindatud erakondade esindajad.

Kokk lisas, et see on olnud vaikimisi kokkulepe ka seni. Muudatustega täpsustatakse, et riigikogu fraktsioonid nimetavad oma esindaja ja Eesti Panga nõukogu esimees nimetab valdkonna asjatundjad.

Eelnõuga täpsustatakse, et nõukogu liikmetel peab olema nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused ning Eesti Panga nõukogu liiget ei või ametisse nimetada rohkemaks kui kaheks järjestikuseks ametiajaks, selgitas rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri.

Nõukogu liikme ning esimehe ametiaja pikkuseks on viis aastat.

«Nõukogu esimehe ja liikmete ametiaja piiramine on osa heast juhtimistavast. See tagab, et nõukogu liikmed vahelduvad, tuues uut kompetentsi ja värskust organisatsiooni arengusse ja juhtimisse. Nõukogu tööks vajalike teadmiste ja kogemuste nõude lisamine on elementaarne juhtimispõhimõte, mis kehtib näiteks börsil noteeritud ettevõtetele ja teistele ühingutele, kes lähtuvad Heast Ühingujuhtimise Tavast,» ütles Lauri.

Oktoobri alguses kirjutas Postimees riigikogus küpsevat ideest muuta Eesti Panga seadust nii, et ​iga riigikogu fraktsioon nimetab nõukokku oma esindaja ning nõukogu esimees – kokkuleppe ning seaduse muudatuse järgi – nimetab omalt poolt ainult kolm kuni viis liiget. Praegu paneb Eesti Panga nõukogu esimees kokku terve Eesti Panga nõukogu koosseisu ja esitab selle parlamendile kinnitamiseks.

Seadusemuudatus annaks riigikogule Eesti Panga nõukogu koosseisu moodustamisel märkimisväärselt suurema rolli. Muuhulgas kuulub nõukogu ainupädevusse Vabariigi Presidendile ettepaneku tegemine Eesti Panga presidendi ametisse nimetamiseks, aga ka asepresidentide valimiseks.

Septembri lõpus hääletati aga Mart Laari esitatud Eesti Panga nõukogu liikmete nimekiri riigikogus maha.

Tagasi üles