Esimesele kohale paigutas väljaanne hollandlase Frans Timmermansi, kelle kõne kõrgpunktiks peetakse hetke, kus ta võrdles Maa kliimatrajektoori rongis magama jäänud mehe omaga.

Kõne madalpunktiks loetakse seda, kui Timmermans tegi ekslikult ettepaneku, et ELi heitkogustega kauplemise süsteem ei hõlmaks lennundust. Timmermansi võtmetsitaadiks oli väljaande sõnul seisukoht, et söel ei ole tulevikku.

Üldiselt võlus Timmermans parlamendiliikmeid oma keeleoskusega ning tegi mõned kindlad poliitilised lubadused.

Kadri Simsoni etteaste jäi Politico hinnangul pigem nõrgaks. Tema kõne kõrgpunktiks loeti hetke, mil Jüri Ratas kommenteeris Twitteris, et Eesti toetas 2050. aastaks kliima neutraalsuse saavutamist ELis.

Kõne madalpunktiks peeti Simsoni närvilisust ja kõhklevat olekut, mis takistasid tal andmast selgeid vastuseid.

Simsoni võtmetsitaadiks oli Politico sõnul see, et ta saab teha tihedat koostööd liikmesriikidega ja motiveerida neid oma eesmärke tõstma.

Üldiselt jäi keskkonnakaitsega tegelevate organisatsioonide jaoks Simsoni esitlus nõrgaks ja ta peab tõestama, et väärib oma kohta.

Viimasele kohale jäi väljaande hinnangul Sylvie Goulard, kelle etteaste oli poliitiliselt tugev, kuid mida kahel kuulmisel pigem arvesse ei võetud.

Madalpunkte loetleti aga mitmeid, eriliselt jäid kõlama korduvad küsimused parlamendiliikme assistendile maksete tegemiseks mõeldud ELi raha võimaliku kuritarvitamise kohta.

Võtmelauseks peetakse tema puhul väidet, et «ma olen süüst puhas.»

Kokkuvõttes oli tema esitlus Politico hinnangul ebausutav ja oli tunda, et inimesed olid tegelikult tema kohta seisukoha võtnud enne seda, kui ta üldse sõna sai.