/nginx/o/2020/03/15/13009431t1hce91.jpg)
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg){kind=small}
Eesti lipp
FOTO: URMAS LUIK / PARNU POSTIMEES /
Valitsuse algatatud eelnõu, mis peaks lihtsustama üle 1500 alaealisele Eesti kodanikuks saamist, loob soodsamad tingimused tegelikult vaid 130 lapsele ning jätab kõrvale Eestis elavad alaealised Venemaa kodanikud.
«Tegelik sihtgrupp, kellele luuakse soodsamad tingimused on arvestuslikult 130 last, mitte 1523 nagu seletuskirjas märgitud,» seisab õiguskantsler Ülle Madise vastuses.
Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski palus õiguskantsleril hinnata, kas valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu vastab põhiseadusele või mitte ning kas õiguskantsler peab õigeks olukorda, kus riik annab inimesele õiguse ette teades, et inimesel ei ole võimalik seda endast mitteolenevatel põhjustel tegelikult kasutada.
Ossinovski osutas oma pöördumises tähelepanu, et enamik alaealistest, keda eelnõu puudutab ei saa enne täisealiseks saamist teisest kodakondsusest loobuda. Nimelt on valitsus eelnõu seletuskirjas välja toonud, et 12. augusti 2019 seisuga on Eestis 1523 alaealist, keda eelnõu puudutab, nende hulgas on kõige enam Venemaa Föderatsiooni kodanikke, 1393, keda Venemaa vastavalt riigi seadustele kodakondsusest ei vabasta.
Õiguskantsler toonitas, et kodakondsuspoliitika kujundamine on parlamendi pädevuses, kuid samas peab riigikogu arvestama põhiseaduses sätestatud põhiõiguste ja –vabadustega.
«Seletuskirjas on kajastamata, et tegelikult ei ole Vene kodakondsusega lastel ehk valdaval enamikul nimetatud sihtgrupil võimalik kodakondsust saada enne täisealiseks saamist,» tõi õiguskantsler vastuses välja.
«Riik ei tohi käituda sõnamurdlikult ega anda eksitavaid sõnumeid.»
Õiguskantsler toonitas, et riigikogu ülesanne eelnõu menetlemisel on välja selgitada kõik olulised asjaolud ning hinnata, kas eelnõuga kaasnevad piirangud on põhjendatud. Riigikogu peab seejuures olema informeeritud regulatsiooni tegelikust mõjust ja eelnõuga tekkivast erinevast kohtlemisest.
«Tegelik sihtgrupp, kellele luuakse soodsamad tingimused on arvestuslikult 130 last, mitte 1523 nagu seletuskirjas märgitud. Riik ei tohi käituda sõnamurdlikult ega anda eksitavaid sõnumeid,» toonitas õiguskantsler.
Suurim «aga» teada
Ehkki eelnõust seadusemuudatuse suurimat «aga» välja ei tule, on see eelnõu väljatöötajatel teada. «Nii mööndi põhiseaduskomisjonis peetud arutelul, et Vene kodakondsusega lapsel on tõesti võimatu loobuda teise riigi kodakondsusest enne, kui ta täisealiseks saab,» lisas õiguskantsler.
Õiguskantsleri sõnul oli siseministeeriumi hinnangul kõnealuse rühma puhul erandi tegemine põhjendatud. «Siseministeerium märkis, et selle rühma alaealiste vanemad taotlevad kodakondsust ainult oma lapsele, mitte aga endale ja seetõttu ei ole teada, missuguses väärtusruumis laps kasvab. Kodakondsuse andmise otsuse hilisem jõustumine aitab maandada mitmikkodakondsusega kaasneda võivast väärtuskonfliktist tulenevat riski, et Eesti kodanikust laps teostab täisealiseks saades Eesti kodaniku õigusi maailmavaate pinnalt, mis on vastuolus Eesti ühiskonna alusväärtustega.»
Et valitsuse eelnõu ei pruugi enamikule lastele kodakondsuse andmist lihtsamaks teha, kirjutas Postimees möödunud nädalal, kui eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise. Loe lähemalt SIIT.
Keda valitsuse eelnõu puudutab?
12. augusti seisuga on rahvastikuregistris registreeritud 1523 alla 18-aastast last, kelle puhul on täidetud kõik järgmised tingimused: laps sündis Eestis, tal on pikaajalise elaniku elamisluba ja ta võib olla nii määratlemata kui kolmanda riigi kodakondsusega, tema üks vanem on muu riigi kodanik ja teine määratlemata kodakondsusega, aga sel vanemal on pikaajalise elaniku elamisluba ning ta elas Eestis enne 20. august 1991 või on sündinud pärast seda kuupäeva ning nii vanem kui laps elavad Eestis. Nende inimeste hulgas on kõige enam Venemaa Föderatsiooni kodanikke – 1393. Järgmise suurema grupi moodustavad Ukraina kodakondsusega ja määratlemata kodakondsusega alla 18-aastased, keda on vastavalt 32 ja 33.
