Raport: uus põlevkiviõli tehas jääb Eesti heitmeplaanile jalgu

Kui Eesti tahab olla aastal 2050 kliimaneutraalne, ei ole tõenäoliselt võimalik siin samal ajal põlevkiviõli eelrafineerimise tehast pidada, selgus täna avalikkusele tutvustatud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI) raportist, mis analüüsis Eesti kliimaambitsioone.

Valitsuse energia- ja kliimakomisjon peab otsustama, kas ja kuidas võetakse Eestis eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ehk tasakaalustada õhku paisatud heitmed sellega, kui palju loodus siduda jaksab. SEI kliimaambitsiooni raporti hinnangul on teatud stsenaariumi puhul kliimaneutraalsus aastaks 2050 Eestis võimalik ja toob ka majanduslikult kasu. 

Samal ajal on valitsuse energia- ja kliimakomisjonil tarvis langetada ka teine kaalukas otsus: kas anda Eesti Energiale roheline tuli uue õlitehase rajamiseks. Sellele plaanile on valitsus oma põhimõttelist heakskiitu tegelikult juba väljendanud. Läbirääkimised käivad veel selle ümber, kuidas ja mis mahus riik Eesti Energiat selles investeeringus abistab. «Valitsus on seda meelt, et õlirafineerimisetehas võiks tulla ja oleks üks alternatiiv, kuidas tulla välja põlevkivi otsepõletamisest ja väärindada põlevkivi,» sõnas keskkonnaminister Rene Kokk. 

Kliimaambitsioone analüüsinud SEI raport, mis järeldas, et kliimaneutraalsus on teatud stsenaariumi puhul võimalik, ei arvestanud oma analüüsis uue õlitehasega kaasnevaid heitmeid. SEI juht Lauri Tammiste sõnas, et teoorias on valitsusel võimalik viia ellu ka mõlemad plaanid: anda roheline tuli põlevkiviõli eelrafineerimise tehase ja saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. «Kui põlevkiviõli tehas lõpetab tegevuse näiteks 2049. aasta detsembris, siis aastal 2050 sealt heitmeid ei tule ja kliimaneutraalsus on käega katsutav,» sõnas Tammiste. Teine variant on ka see, et aastaks 2050 on leitud nii tõhustad süsinikupüüdmise tehnoloogiad, et tehasest heitmeid ei tekigi. Seega puhtalt statistiliste eesmärkide saavutamise seisukohalt ei välista Tammiste sõnul tehas kliimaneutraalsuse saavutamist. «Aga need teevad keerukamaks. Eraldi küsimus on see, kas see investeering on majanduslikult mõistlik,» lisas ta.

Uus õlitehas vajaks umbes 600 miljoni euro väärtuses investeeringuid. Eesti Energia esimees Hando Sutter ütles möödunud nädalal saates «Esimene stuudio», et riik võiks tehase ehitamist toetada umbes 30 protsendi ulatuses ehk 200 miljoni euroga. Sutter märkis, et õlitehas suurendaks riigi eksporditulusid umbes 225 miljoni ja maksutulu 120 miljoni euro võrra aastas.

SEI juht Tammiste oli tänasel raporti esitlusel aga skeptilisem. Tema sõnul on põlevkiviõli eelrafineerimise tehas seotud suurte riskidega, sest toob kaasa suuremahulise emissioonide ekspordi, mis ei ole kooskõlas kliimaeesmärkidega. Riskantseks teeb Tammiste sõnul tehase rajamise ka regulatiivne raamistik, mis võib kliimamuutuste süvenedes Euroopa Liidus karmimaks muutuda.

17,3 miljardit kolmekümne aasta peale

Et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, on analüüsi hinnangul tarvis umbes 17,3 miljardi väärtuses investeeringuid. Sellest umbes 24 protsenti peaks katma avalik sektor ja 76 protsenti erasektor.

Suurt summat ei peaks välja käima korraga, vaid see jaguneks 30 aasta peale. Tammiste ütles, et lõviosa kulutustest peaks tegema esimesel kümnendil. Tema sõnul tähendab see, et algaval kümnendil tuleks investeerida neli protsenti SKP-st igal aastal, teisel kümnendil kaks protsenti ja kolmandal kümendil üks protsent SKP-st.

Kriitilise tähtsusega valdkondi, millesse tuleks kohe panustama hakata, on Tammiste sõnul kolm. Esimene nendest on energiatõhusus, mis lühidalt öeldes tähendab, et hooned tuleb korda teha.

Teiseks on energiakandjate muutmine kliimaneutraalseks ehk viia üle taastuvenergiale. «Elektri- ja soojasektoris on päris palju tehtud, aga transpordis on see protsess olnud aeglasem. Tempo peab seal kõige rohkem kasvama,» rääkis Tammiste. Transpordi osas on valitsus ka esimese sammu astunud: suvel otsustati, et järgmise kaheksa aasta jooksul elektrifitseeritakse Eesti raudteed.

Regulatiivsete muutuste juures on kliimaneutraalsuse saavutamiseks oluline ka looduslik sidumine, mis tähendab, et tuleb istutada metsa ja muuta turvasmullad looduslikuks rohumaaks. «Kõik see aitab tulevikus heitmeid tasakaalustada,» märkis Tammiste.

Seni on Eesti eesmärk olnud vähendada aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heidet 80 protsendi võrra (võrreldes 1990. aastaga). Raporti esitlusel märkis aga Tammiste, et kui riik ei võta kasutusele täiendavaid meetmeid, ei täitu ka see eesmärk, rääkimata täielikust kliimaneutraalsusest.

Keskkonnaminister Rene Kokk aga ütles, et valitsuse suvise otsusega raudteed elektrifitseerida võis Eesti taas jõuda graafikusse vähendada aastaks 2050 heitmeid 80 protsendi võrra. «Eks selle uuringu pealt kindlasti valitsus vaatab, milliseid samme ta nüüd edasi astub,» sõnas Kokk. 

Tagasi üles