Poliitikud tudengite õppemaksu ideed ei soosi

Tartu ülikooli peahoone.

FOTO: Margus Ansu

Kõrghariduse rahastamine tuleb üle vaadata: leida lisaraha või lahendus, kuidas olemasoleva ressursiga võimalikult otstarbekalt hakkama saada, leiavad riigikogu liikmed. Universaalse õppemaksu idee arutamiseks on valmis vaid Reformierakond. 

«Üldist õppemaksu ei ole seni kehtestatud ja arutelu suunamine just sellele teemale ei ole mõistlik,» märkis riigikogu kultuurikomisjoni liige Katri Raik (SDE), lisades, et näiteks 1000-eurone õppemaks tooks juurde kõrghariduse lisafinantseeringut, kuid see pole lahendus. «Kõrgharidus vajab suurusjärgus rohkem raha,» selgitas ta. 

Postimees palus kõigil parlamendierakondade esindajatel riigikogu kultuurikomisjonis kommenteerida Tartu Ülikooli universaalse õppemaksu ideed, mille järgi võiks õppemaks olla kõigile tudengitele umbes tuhat eurot aastas. Vastustest selgus, et ainsana oleks õppemaksu ideed nõus arutama Reformierakonna esindaja. 

«Aga miks mitte 500 või 1500 [eurot]? Millel see number põhineb? Et lihtsalt küsin ümmargune tuhat ja vaatame siis, kas tuleme välja või küsime mõne aja pärast juurde? Sellisel kujul ja veel läbi meedia rahaküsimine on pigem väljapressimise infooperatsioon ja noorte hirmutamine. Ülikoolid võiksid ikkagi selliseid võtteid mitte kasutada, eriti Tartu Ülikool, kes võiks olla argumenteeritud ja väärika koostöö lipulaev meie kõrgharidusmaastikul!» kommenteeris Helle-Moonika Helme (EKRE). 

Universaalse õppemaksu idee on üks kolmest suunast, mille käis välja Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk rahanappuse leevendamiseks kõrgkoolides. Variantideks on ka kõrgharidusele raha juurde anda ning erialasid sulgeda, kvaliteeti kärpida, vähem õpilasi vastu võtta. Ülikooli esindaja märkis, et kui iga tudeng maksaks ülikoolile umbes tuhat eurot õppeaastas, kataks see umbes poole puuduolevast rahastusest. 

Helle-Moonika Helme leiab, et kui ülikoolid soovivad praegust kõrghariduse rahastamise süsteemi n-ö avada, siis tuleb see avada laiemalt, mitte ainult õppemaksu osas. «Kogu 2013. aastal tehtud reform tuleb ette võtta ja vaadata tervikuna, mis on läinud hästi, mis mitte kõige paremini ning kindlasti tuleks üle vaadata kogu pakett,» arvas Helme. 

Täiendavad stipendiumid 

Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa) meenutas, et aluse tänasele tasuta kõrgharidussüsteemile pani aluse Isamaa eesmärgiga tagada juurdepääs kõrgharidusele kõigile õpilastele olenemata nende perede majanduslikust olukorrast.  

Tasulise õppe kehtestamine tooks küll kõrgharidusse raha juurde, kuid samal ajal liigutaks kõrghariduse kulud mujale, märkis Ladõnskaja-Kubits. «See tähendab, et riik peaks suurendama toetusi üliõpilastele teistes valdkondades, et neil oleks võimalik õpingutele keskenduda,» sõnas ta. 

Ladõnskaja-Kubitsa sõnul oleks arutelukohaks täiendavad stipendiumid. «Ehk siis idee on kehtestada stipendiumide süsteem nendel erialadel, mida riik kindlasti vajab juurde.» 

Õppemaksu teema lauale 

Ainsana erakondadest on universaalse õppemaksu ideed lauale valmis võtma Reformierakond. «Kindlasti olen/oleme riigikogus ja erakonnas valmis alustama arutelu ülikoolidega õppemaksu teemadel,» kinnitas Signe Kivi (Reformierakond). 

Kuna ülikoolide tegevustoetus on püsinud samal tasemel viimased viis aastat, on Kivi sõnul mõistetav, miks ülikoolid otsivad võimalusi oma finantsolukorra parandamiseks. «Kui Tartu Ülikool kehtestab mistahes suurusega õppemaksu, on see kindlasti detailideni läbimõeldud ja ei takista andekate, kuid vähekindlustatud tudengite juurdepääsu kõrgharidusele,» ütles Kivi kokkuvõtteks. 

«Kutsun üles minister Mailis Repsi kõrghariduse ja teaduse rahastamisega tõsiselt tegelema ja mõistliku finantseerimise jaoks lahendusi otsima.» – Katri Raik

«Kutsun üles minister Mailis Repsi kõrghariduse ja teaduse rahastamisega tõsiselt tegelema ja mõistliku finantseerimise jaoks lahendusi otsima. Muidugi saab siinkohal minister seada lisatingimusi, muuhulgas taotleda erialade mõttetu dubleerimise lõpetamist. Kõrghariduse ja teaduse tulevik on pärisprobleem,» toonitas Raik. 

Riigikogus tegeleb hariduse ja teaduse teemadega kultuurikomisjon. Komisjoni juhi Aadu Musta (Keskerakond) sõnul võtab kultuurikomisjon teema arutamiseks lauale hiljemalt ülejärgmisel nädalal. 

Ülikoolide juhid kohtusid riigikogu kultuurikomisjonis viimati 10. septembril. Kohtumisel võtsid sõna näiteks Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska ning Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo. 

«Kultuurikomisjoni kohtumisel ülikoolide rektoritega toodi välja mitmed probleemid: regionaalsete kolledžite finantseerimine; doktoriõppe stipendiumid; õppejõudude palgad on jäänud alla õpetajate palkadele; õpetajakoolituses ei ole toimunud läbimurret sarnaselt IT-õppega; rahvusvahelistumine ja eesti keele ja kultuuri õpe ülikoolides, ja kõige olulisem – õppe kvaliteet,» meenutas reformierakondlane Signe Kivi

«Kultuurikomisjon kohtus ülikoolide rektoritega ning seal õppemaksu kehtestamine või kasvõi palve selle peale mõelda üldse teemaks polnud,» kirjutas EKRE liige Helle-Monika Helme sotsiaalmeedias. 

  • Tartu Ülikoolis küpsevast plaanist tuhandeeurosest õppemaksust kõigile, loe lähemalt SIIT.

Lisaraha plaan suurde saali 

Järgmisel nädalal läheb riigikogu suures saalis esimesele lugemisele sotsiaaldemokraatide algatatud eelnõu teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmiseks, mis tagaks teadus- ja arendustegevuse stabiilse finantseerimise riigieelarvest vähemalt 1 protsendi tasemel SKPst. 

Eelnõu järgi plaanitakse ühe protsendini SKPst ulatuva rahastuseni jõuda järk-järgult ning seadus peaks jõustuma juba 2020. aasta algusest. Samas on teada, et valitsus plaanib järgmise aasta riigieelarvest eraldada teadus- ja arendustegevuseks 0,74 protsenti SKPst ehk 216 miljonit eurot. Hiljutiste prognooside järgi võib kõrghariduse rahastamine langeda 2021. aastal ligi 0,6 protsendini SKPst. 

Kultuurikomisjonist rohelise tule saanud eelnõu järgi on teaduse- ja arendustegevuse rahastus 2020. aastal 0,83 protsenti SKPst ehk märkimisväärselt suurem – 216 miljoni asemel üle 291 miljoni euro. See tähendaks üle 75 miljoni lisaeuro leidmist. 

Sotsiaaldemokraatide algatatud eelnõu järgi peaks teadus- ja arendustegevuse rahastamine olema 2021. aastal 0,92 ja 2022. aastal üks protsenti SKPst. 

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must (Keskerakond) tegi ettepaneku suunata eelnõu esimesele lugemise 8. oktoobril. Kuna komisjonis eelnõu tagasilükkamise ettepanekut ei tehtud, lõpetatakse eelnõu esimene lugemine täiskogus hääletamiseta. Samas on riigikogu liikmetel võimalik teha saalis ettepanek eelnõu tagasi lükata. 

Tagasi üles