Opositsioon järgmise aasta riigieelarvest: valitsus jooksis lati alt läbi

Martin Helme, Jüri Ratas ja Helir-Valdor Seeder tutvustasid eile 2020. aasta riigieelarvet.

FOTO: Sander Ilvest

Täna riigikogule järgmise aasta riigieelarve eelnõu üle andnud peaminister Jüri Ratas toonitas, et riigieelarve peab teenima Eesti rahvast ja riiki parimal võimalikul viisil. Opositsioonierakonna esindajate hinnangul jooksis valitsus eelarvet tehes lati alt läbi ning on murdis valijatele antud lubadusi.  

Pärast peaministri poliitilist avaldust meenutas riigikogu kõnepulti astunud sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Indrek Saar esmalt Juhan Liivi jutustust «Peipsi pääl» ehk seda, kuidas meestel oli Peipsil jäämineku aegu surm silme ees ja anti suuri tõotusi. Kes lubas mitte iial enam naist peksta, kaupmeest tüssata ega naabri tagant näpata, kes kirikule kroonlühtri kinkida. Niipea, kui jalgealune kindlamaks sai, ununesid lubadused. Nii sai Keskerakonna lubadusest tõsta 2020. aastal vanaduspensioni erakorraliselt 100 euro võrra hoopis keskmiselt 45 eurot, millest suurema osa teeb ära iga-aastastest majandusnäitajatest johtuv indekseerimine ehk 38 eurot. «Ametisolev valitsus aga otsustas tõsta täiendavalt pensione vaid 7 euro võrra, mis ei anna kuidagi ka koos kohustusliku pensionikasvuga ehk siis indekseerimisest tuleneva 38 lisaeuroga 100 eurot kokku,» sõnas Saar. 

Ka ei paista Saare sõnul eelarvest kuskilt, et valitsus oleks asunud lahendama omastehoolduse probleemi. «Petta said ka need, kes uskusid koalitsioonierakondade lubadusi teaduse rahastamise kohta,» jätkas ta. Teatavasti tõsteti teadus- ja arendustegevuse rahastust kevadise prognoosiga võrreldes 0,03 protsenti 0,74 protsendile SKPst. «Nõnda jätkates tuleks Eesti teadlastel veel vähemalt kümme aastat oodata ja kas teadlased on valmis usaldama veel sõnamurdlikku valitsust või pakivad nad tasapisi kohvreid ning kolivad tööle ja elama riikidesse, kus valitsus on mõistnud, et majanduskasv ei põhine odavalt müüdud viinal ja tubakal, vaid teaduse panusel majanduse arendusse,» sõnas Saar.

Omajagu kriitikat jagus ka sotside juhil ka riigipalgaliste palgatõusu kohta. «Tundub, et siin-seal toimuv 2,5-protsendine palgafondi kasv on tehtud vaid linnukese pärast, et raporteerida, kuidas valitsus ikkagi palkasid kergitab, sest keskmine palk kasvab pea kolm korda kiiremini, käesoleval aastal rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 7,2%.»

Samuti ei leia ta vähemasti esialgsel vaatlemisel eelarvest midagi sellist, mis paneks maapiirkonnad kiiremini arenema ja virgutaks kohalikku elu. «Närbunud kirsiks räämas tordil on põllumeeste tüssamine. Eelarve jagab üleminekutoetuste maksmiseks lubatust kolm korda väiksema summa ehk siis top-up raha on 15 miljonilt eurolt kukkunud 5 miljonile eurole.»

Kokkuvõtteks nendib Saar, et mõne väikese asja kõrval, näiteks geenivaramu toetuse tõus peaaegu kaks miljonit eurot ja täiskasvanutele eesti keele õpetamiseks juurde leitud lisaraha, on kõik need asjad, mida valitsus raporteerib oma eelarvevõitudena, tehtud eelmise, mõned ka juba eelmiste valitsuste poolt. «Ehk paraku on tegu pettumuste eelarvega, valitsus on lati alt läbi läinud ja oma sõna murdnud.»

«Lubatud sajast eurost on saanud kaks pätsi saia kuus.» - Kaja Kallas

Reformierakonna juht Kaja Kallas avaldas heameelt, et riigieelarves on ette nähtud palgatõusud päästjatele, õpetajatele, politseinikele ja riiklikele kultuuritöötajatele. «Tõsi, see palgatõus on samas suurusjärgus üldise hinnatõusuga ja kaugeltki mitte see, mis varasemalt lubatud.»

Ka Kallas toonitas, et ei saa üle ega ümber ebaõiglusest pensionäride suunal. «See on erakordne, et valitsus hakkab keskmist pensionit maksustama tulumaksuga,» täheldas ta, iseloomustadest erakorralist pensionitõusu praegusel kujul mastaapseks pensionäride ja valijate petmiseks. Pensionite indekseerimisest tulenev pensionitõus pole selle valitsuse töövõit, vaid tuleneb headest aegadest majanduses ja tugevast palgakasvust. «See valitsus suutis pensioneid erakorraliselt tõsta kõigest 7 eurot, aga sellest võetakse tulumaksuga 5.60 tagasi.»

«Lubatud 100-st eurost on saanud kaks pätsi saia kuus,» märkis ta. Lisaks lubas Keskerakond, et keskmine pension hoitakse tulumaksuvaba. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmist üle 500 valitsusel plaanis pole.

Valitsus on edasi lükanud 100 miljoni euro ulatuses investeeringuid. «Investeeringute pealt kokku hoides vähendame oma tuleviku majanduskasvu potentsiaali ja maksutulusid,» sõnas Kallas.

«Eelarve koostajatel puudub pikk plaan, suund ja arusaam, mis saab Eestist tulevikus. Me kõik teame, et tulevikus vähenevad Eestile eraldatavad Euroopa Liidu investeeringurahad. Mõistlik oleks, et hakkame selle peale varakult mõtlema. Aga seda muret me eelarves ei näe. Näeme hoopis seda, et Euroopa Liidu raha sisse üritatakse riigi püsikulusid. See on vastutustundetu ja hammustab meid valusalt tagasi tulevikus,» ütles ta. 

Kallas usub, et peaminister Jüri Ratase maksudogmadest rääkimise hiiliv tagamõte on suruda oma käsi sügavamale maksumaksja taskusse. «Maksude tõstmine selleks, et mitte minna pankrotti, on maksudogmade jutu tegelik mõte.»

«Te kärbite keset majanduskasvu. Te lapite kulusid, mitte ei investeeri. Te räägite uutest maksudest, mitte majanduse elavdamisest. Sel eelarvel ei ole suunda, eesmärke ega ka mitte raha. Lubasite võimule tulles suuri muutusi, eelarves neid näha ei ole. See on sõnamurdjate eelarve,» ütles reformierakondlaste juht Kaja Kallas kokkuvõtteks. 

«Riigieelarve ei ole finantsdokument iseeneses. See peab teenima Eesti rahvast ja riiki parimal võimalikul viisil,» märkis peaminister Jüri Ratas täna järgmise aasta riigieelarve eelnõu dokumenti tutvustades.

Ta lisas, et valitsuse eelarvepoliitika eesmärk on jätkuva tugeva arengu tagamine ning sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine. Nii tõuseb järgmise aasta aprillist keskmine vanaduspension 45 euro võrra.

Lisaraha eraldatakse palgafondide suurendamiseks õpetajatele, riigipalgalistele sotsiaaltöötajatele, kultuuritöötajatele, päästjatele ja politseinikele. Tervishoiule on kavandatud ligi 1,68 miljardit eurot, haigekassa eelarve suureneb ligi 140 miljoni euro võrra. Kaitsekulutustele on plaanitud eraldada 615 miljonit eurot,  teadus- ja arendustegevusele 216 miljonit. 

Valitsus võtab ette ka riigieelarve revisjoni, millega plaanitakse leida kokkuhoiukohti. Järgmise aasta eelarve kulutuste maht on ligi 11,6 ja tulude maht prognoositavalt 11,8 miljardit eurot. 

Tagasi üles