Erakonnad maksavad valimiste eel turu keskmisest mitu korda rohkem

Isamaa valmisreklaam

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Lisaks sellele, et Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) said riigikogu valimiste eel teistest soodsamaid reklaamihindu, kulutasid parlamendierakonnad valimiste eel reklaami eest turu keskmisest oluliselt rohkem, selgus erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) parlamendierakondade reklaamimahtu ja hinnangulist maksumust võrdlevast analüüsist.  ​

Kõik parlamendierakonnad kulutasid telereklaamile reklaamituru keskmisest rohkem. Ajakirjandusreklaami sai alla turu keskmise hinna vaid EKRE.

Järgnevad numbrid näitavad erakondade deklareeritud kulu ja Kantar Emori uuringust selgunud hinnangulise kulu suhet. Kui suhe on «üks», siis erakond ongi maksnud täpselt keskmist turuhinda, aga kui suhe on üle ühe, on ta vastavalt maksnud üle turuhinna. 

Analüüsist selgus, et Keskerakond maksis hinnanguliselt 3,2; sotsid 2,9; EKRE 2,6 ning Reformierakond 2,4 korda turu keskmisest rohkem. Isamaa tulemus 1,7 tähistab siin soodsaimat telereklaamitehingut. Kantar Emori AdEx uuringust selgub, et hinnanguliselt kulutas Isamaa enim telereklaamile Kanal 2-s. Ka Reformierakond kulutas hinnanguliselt enim just telereklaamile Kanal 2-s. 

Ehkki EKRE summa ajakirjandusreklaamile oli teistest parlamendierakondadest väikseim (EKRE kulutas 26 319 eurot, suurima summa 148 090 eurot kulutas Isamaa), selgub ERJK analüüsist, et just nemad said hinnanguliselt soodsaimad reklaamitehinguid ajakirjandusväljaannetes. Samas tuleb EKRE ajakirjandusreklaami puhul välja, et EKRE on maksnud oluliselt vähem kui turuhind pidanuks olema. 

 

Teiste parlamendierakondadega võrreldes sai riigikogu valimiste eel Isamaa kõige soodsamalt telereklaami ning EKRE ajakirjandusreklaami, selgus ERJK analüüsist. 

«Isamaa kampaaniakulude hinnad ja allahindlusprotsendid olid peaaegu samad, mis 2015. aastal. Mina järeldan nendest numbritest, et me võime oma partneri, Eesti suurima meediaagentuuri Inspiredi tööga väga rahul olla ja meie pikaajaline koostöö on ennast õigustanud,» selgitas Isamaa erakonna peasekretär Priit Sibul.

Kantar Emori AdEx uuringust tuleb välja, et EKRE kulutas hinnanguliselt enim reklaamile Maalehes, Eesti Ekspressis, Postimehes, Linnalehes (Tallinn) ning Õhtulehes. 

EKRE aseesimehest rahandusminister Martin Helme kiitis soodsama pinna saamisel erakonna kauplemisoskust. «Mina ei ole võrrelnud meid teistega, aga ma isiklikult nägin kurja vaeva selle jaoks, et pressida välja väga häid leppeid ja tingimusi ja jätta kõrvale ebaefektiivseid kampaaniategevusi,» ütles ta rahvusringhäälingule.

Ajakirjandusreklaami kõige kallimaid tehinguid tegi Keskerakond (keskmisest 4,2 korda kallim) ning Reformierakond (3,6 korda kallim). Kokku kulus Keskerakonnal ajakirjandusreklaamiks 80 191 eurot ning Reformierakonnal 141 157 eurot. ERJK-le esitatud aruannetest selgub, et enim kulutas ajakirjandusreklaamile Isamaa, 148 090 eurot. 

Erakondadele müüdava reklaami hinnanguline näitaja ongi enamasti üle keskmise turuhinna, tõdes ERJK juht Liisa Oviir. Nimelt kui muid kampaaniaid saab ajatada, siis valimiste puhul on kindlad kuupäevad ja kampaaniaperioodid teada, mistõttu on erakondadel läbirääkimisruum soodsamate tehingute saamisel sellises olukorras palju väiksem.

ERJK võttis luubi alla märtsikuistele riigikogu valimistele eelnenud perioodi oktoobrist märtsi lõpuni. Komisjoni analüüsi aluseks on sisuliselt kaks olulist näitajat: erakondade endi komisjonile esitatud kulud reklaamile televisioonis, ajakirjades ja ajalehtedes ning kahe kvartali reklaamipanus eurodes.  

Kui erakondade reklaamikulude õigsuse eest vastutavad erakonnad, siis ERJK analüüsi teise olulise näitaja, kahe kvartali reklaamipanuse väljaselgitamisel on abiks Kantar Emori AdEx uuring, mille tulemustest kirjutas Postimees mai alguses.

Reklaamipanus eurodes tähendab sisuliselt erakondade reklaamimahtude ning välja arvutatud keskmise turuhinna korrutist. Nii on kokku loetud erakondade poliitreklaamile läinud sekundid teleekraanidel ning ruutsentimeetrid ajalehtedes ning ka ajakirjades.

Tõsi, tegu on hinnangulise näitajaga. Nimelt kogub Kantar Emor reklaamimüüjatelt neli korda aastas käibeandmeid, et imiteerida – arvestades meediatüübiti erinevat tavapärast allahindlust – reaalseid hindasid, mis on sageli hinnakirjas kajastuvast erinev.

Asjatundjate sõnul annab see oluliselt realistlikuma ülevaate kui näiteks ametlike hinnakirjade järgi arvestuse pidamine, sest turuhind kipub sageli olema oluliselt soodsam kui hinnakirjas märgitu.

Täpsed kokku lepitud numbrid on aga reklaamimaailmas suur saladus – neid ei avalda meediaagentuurid, erakonnad ega ka reklaamimüüjad. Nii jäävad lühikeseks ka ERJK käed ning analüüsi järel õhku küsimus, milliselt meediakontsernilt on oluliselt soodsamalt saanud Isamaa telereklaami ning EKRE ajakirjandusreklaami.

ERJK juhi Liisa Oviiri sõnul on praegune süsteem piisavalt läbipaistmatu, mistõttu ei saa komisjon analüüsist täheldada näiteks varjatud rahastamist. «Aga me saame öelda, et siin on kahe erakonna puhul reklaamikulu olnud oluliselt väiksem [ülejäänud] kolmest.»

ERJK tutvustab numbreid esmaspäeval riigikogu põhiseaduskomisjonis. Eesmärgiks on rääkida erakonnaseaduse vajalikest muudatustest, mis võiks muuta erakondade rahastamise süsteemi läbipaistvamaks ning sealhulgas ka ERJK tööd efektiivsemaks. Igasugused kahtlused võimalikust varjatud rahastamisest kahjustavad erakondade mainet. «Selle tõttu peaks suurema läbipaistvuse saavutamine olema eelkõige erakondade endi huvides,» sõnas Oviir.

Tagasi üles