Põhiseaduskomisjon toetas poliitilise välireklaami keelu tühistamist

Poliitiline välireklaam.

FOTO: PEETER LANGOVITS / PM/SCANPIX

Riigikogu põhiseaduskomisjon saatis tänasel istungil esimesele lugemisele valitsuse algatatud eelnõu, millega tühistatakse valimisagitatsiooni piirang valimispäeval ja poliitilise välireklaami keeld. Valimisrahu peab olema jätkuvalt tagatud hääletusruumides.

Ilmekaim näide valimisagitatsiooni keelu rikkumisest oli Euroopa Parlamendi valimispäeval eetris olnud TRE Raadio saade «Räägime asjast», kus Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhtfiguurid, siseminister Mart Helme ja rahandusminister Martin Helme kutsusid inimesi hääletama EKRE poolt. Karistuseks said mõlemad ministrid 128 eurot trahvi. Seadusemuudatus edaspidi sellises käitumises rikkumist ei näeks. 

Täna põhiseaduskomisjonis tutvustatud eelnõu puudutab nii Euroopa Parlamendi, riigikogu kui ka kohalikke valimisi. Seadusemuudatusega on tuli takus, sest just 2021. aasta kohalikele valimistele tahetakse vastu minna uute, piiranguvabade reeglitega. 

Ainus erand on hääletamisruum

Seaduse eesmärk on tunnistada kehtetuks valimisseadustes sisalduv üldine valimisagitatsiooni keeld valimispäeval, valimisagitatsiooni keeld ruumides, mille kaudu valija (hääletaja) siseneb hääletamisruumi, ning poliitilise välireklaami keeld.

Regulatsioon, mis keelas agitatsiooni ka ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, kehtestati ajal, kui jaoskonnad asusid peamiselt koolimajades, vallamajades, kus valija liikus hääletamisruumi vaid läbi ühe või kahe ruumi.

Praegu asub üha enam hääletamisruume suurtes ruumides, näiteks kaubanduskeskustest, mistõttu pole selge, kui suures ulatuses peab näiteks kaubanduskeskuses olema valimisagitatsioon keelatud. Neil põhjustel otsustati ka eelnõus ette nähtud kõnealuse keelu kaotamine. Kehtima jääb keeld teha agitatsiooni hääletamisruumis. Samuti loobutakse aktiivse valimisagitatsiooni aja määratlemisest, kuna see ei oma edaspidi õiguslikku tähendust.

«Arvestades, et valimised on kolinud ka näiteks kaubanduskeskustesse, on kindla ruumi mõiste seaduse vaates hägustunud. Segaduste vältimiseks tuleb anda selge vastus, kas agitatsioon on keelatud sellisel juhul terves hoones või ei ole tulevikus agitatsioonile üldse piiranguid. Teadlikult uue halli ala loomist ei saa toetada,» sõnas põhiseaduskomisjoni liige Hanno Pevkur.

Internetireklaamil üha suurem kaal 

«Valijatel peaksid olema võrdsed tingimused. Lisaks on valimisreklaam suuresti tänavatelt internetti kolinud ja seda on keeruline piirata,» ütles põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa. Ta lisas, et piirangu otstarbekuse on varem küsimuse alla seadnud ka õiguskantsler. Viimastel riigikogu valimistel eelhääletas 39,3 protsenti valijatest.

Valimisagitatsiooni piirangu otstarbekuse küsimus on varasemalt tõstatatud nii riigikogus kui ka õiguskantsleri poolt. Olukorras, kus valimisreklaam on suures osas internetipõhine, on keeruline ja ebaotstarbekas nõuda, et valimispäeval reklaami ei avaldata.

Välireklaamikeelu üheks eesmärgiks oli vähendada valimiskampaaniate kulusid ning raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel. 2005. Aastal vastu võetud seaduse mõjudena märgiti, et eelnõu vastuvõtmisel kaovad varasemates valimiskampaaniates tuntuks saanud majasuurused valimisplakatid, samuti valimatu plakatite kleepimine majaseintele ja plankudele. «Väheneb tavapäraste turundusvõtete kasutamine valimiskampaanias ning suureneb sisulise poliitilise argumentatsiooni osa,» seisis seletuskirjas.

2017. aastal pöördus õiguskantsler Ülle Madise riigikogu poole, paludes kaotada välireklaami keeld. «Kaotada poliitilise välireklaami keeld aktiivse agitatsiooni perioodil, sest see ei täida oma eesmärki. Valimiskampaaniad ei ole muutunud sisukamaks. Samuti piirab seesugune keeld eriti kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osalejate võimalusi ülemäära. Pärast riigikohtu otsust nn Talviku asjas on poliitiline välireklaam tänavale naasnud ka vahetult enne valimispäeva.»

Senine keeld ei täida eesmärke

«Praktika on näidanud, et keeld ei ole seatud eesmärke täitnud,» täheldatakse praegu menetluses oleva eelnõu seletuskirjas. Välireklaami keelu kehtimise ajal on toimunud mitu valimistsüklit ning puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et välireklaami keelu tõttu oleks poliitilise argumentatsiooni kvaliteet tõusnud. Samuti ei ole vähenenud raha osakaal valimistulemuste kujunemisel. Valimiskampaaniate kulud ei ole pärast keelu kehtestamist kahanenud. Ainsa reaalse mõjuna võib esile tuua avaliku ruumi vabastamise poliitilisest reklaamist, kuna suuremõõtmelisi plakateid avalikus ruumis sellel perioodil ei ole. Reklaam on liikunud rohkem eelkõige internetti ja sotsiaalmeediasse. Ebaseadusliku agitatsiooni või ebaseadusliku poliitilise välireklaami tellimise või avalikustamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, juriidilist isikut kuni 1300 euroga. Korrarikkumistele reageerib politsei.

Valimisagitatsiooni piirangu ja poliitilise välireklaami keelu rikkumise kohta 2019. Aasta riigikogu valimistel alustas politsei ühe väärteomenetluse, teateid esitati kokku 32. Euroopa Parlamendi valimistel alustati valimisagitatsiooni piirangu rikkumise kohta kaks väärteomenetlus, teateid esitati kokku 16. Selgitustaotlusi esitati 47.

Kohustus esitada valimiskampaania aruandeid jääb erakondadele alles ning valimiskampaania aruannetes kajastatakse endiselt ka reklaamikulusid (sh kulu välireklaamile).

Tuli takus

Seaduse jõustumist kavandades on silmas peetud vajadust teha seda nii kiiresti kui võimalik, arvestades nõuet, mille kohaselt peavad valimisseadustes tehtavad muudatused olema vastu võetud aegsasti enne valimisi. Järgmised valimised, kohaliku omavalitsuse volikogude valimised, toimuvad 2021. aastal. Eelnõu on riigikogus esimesel lugemisel 25. septembril. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik riigikogu koosseisu häälteenamus.

Tagasi üles