Riigikogu saali läheb kaks kodakondsuseelnõu

Eesti pass.

FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas suurde saali viia kaks eelnõu, mis puudutavad lihtsustatud korras kodakondsuse taotlemist neile alaealistele, kelle vanemad on elanud siin enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Peamised erinevused kahe eelnõu vahel on kodakondsuse saamiseks esitatavad nõuded. 

Valitsuse eelnõu seab suuremad piirangud ning puudutab enam kui 1500 alaealist, sotsiaaldemokraatide eelnõu aga umbes 8000 Eestis püsivalt elavat alla 15-aastast elanikku, kelle vanem või vanemad on kas määramata kodakondsusega või kolmanda riigi kodanikud ning elasid Eestis püsivalt enne 20. augustit 1991. Sotsiaaldemokraadid võtaksid seadusest välja seal praegu oleva pikaajalise elamisloa ja alalise elamisõiguse nõude. 

Hetkel kehtiva seaduse järgi peab kodakondsuse taotleja omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust ning peab olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise taotluse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viis aastat püsivalt. Sotsiaaldemokraatide ettepanek muudaks kodakondsuse saamise seega lihtsamaks palju rohkematele alaealistele. Samas on suurim «aga» selles, et alaealine peab vabatahtlikult loobuma teise riigi kodakondsusest.

Kodakondsuse taotlemine ainult lapsele 

Valituse ettepanekus on ka praegu kehtiv elamisloa ja elamisõiguse nõue sees. See seab ka suuremad piirangud. Suurimaks muudatuseks oleks võimalus vanematel taotleda kodakondsust ainult lapsele. ​«Kehtiva seaduse järgi peab vanem taotlema Eesti kodakondsust korraga endale ja lapsele, aga eelnõuga loome vanemale võimaluse taotleda kodakondsust ainult lapsele,» selgitas põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa. 

«Oluline on see, et määratlemata kodakondsusega ehk niinimetatud halli passiga vanematest või siis vanavanematest üks oli seisuga 20. august 1991 Eesti elanik,» lisas Puustusmaa. Eelnõu puudutab tema sõnul alaealisi, kelle üks vanematest on määratlemata kodakondsusega ja teine vanem välisriigi kodanik.

Tänasel põhiseaduskomisjoni istungil eelnõu tutvustanud sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski peab valitsuse algatust suuresti sümboolse väärtusega eelnõuks. «Neist 1500 lapsest enamik ei saa paraku Eesti kodanikuks enne täisikka jõudmist, sest Venemaa ei võimalda neil varem oma riigi kodakondsusest loobuda.» Ta lisas, et sotsiaaldemokraatide eelnõuga soovitakse anda lastele võimalus saada Eesti kodanikuks kohe. «Soovime võimaldada Eesti kodakondsuse kõigile lastele, kelle esivanemad elasid taasiseseisvumise ajal Eestis ehk ligi 8000 alaealisele,» ütles Ossinovski. 

Sotsiaaldemokraatide eelnõu põhineb siseministeeriumi 2017. aasta detsembris koostatud eelnõu kavandil.

Keda valitsuse eelnõu puudutab? 

12. augusti 2019 seisuga on rahvastikuregistris registreeritud 1523 alla 18-aastast last, kelle puhul on täidetud kõik järgmised tingimused: laps sündis Eestis, tal on pikaajalise elaniku elamisluba ja ta võib olla nii määratlemata kui kolmanda riigi kodakondsusega, tema üks vanem on muu riigi kodanik ja teine määratlemata kodakondsusega, kes omab pikaajalise elaniku elamisluba ning elas Eestis enne 20. august 1991 või on sündinud pärast seda kuupäeva ning nii vanem kui laps elavad Eestis. Nende isikute hulgas on kõige enam Venemaa Föderatsiooni kodanikke, keda on 1393. Järgmise suurema grupi moodustavad Ukraina kodakondsusega ja määratlemata kodakondsusega alla 18-aastased, keda on vastavalt 32 ja 33.

​Eelnõuga tagatakse, et Eestis sündinud alaealised, kelle vanemad (või vanavanemad) on elanud Eestis enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, saavad Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras, st alaealised ei pea sooritama kodakondsuse saamiseks ettenähtud eksameid ja kodakondsus saadakse seadusliku esindaja taotluse alusel.​

Praegu kehtiv kodakondsuse seadus võimaldab anda Eesti kodakondsuse alla 15-aastasele alaealisele, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos vanema või vanematega püsivalt Eestisse elama; naturalisatsiooni korras sünni hetkest arvates, kui lapse vanemad või last üksi kasvatav vanem, keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, on lapse sünni hetkeks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat. 

Valitsus sotside algatust ei toeta 

Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu läheb riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 23. septembril, sotsiaaldemokraatide algatatud eelnõu 8. oktoobril. 

Sotsiaaldemokraatide eelnõu algatati tänavu juunis, augusti lõpus andis sellele oma arvamuse ka valitsus, teatades, et ei toeta eelnõud. «Samas toetab Vabariigi Valitsus eesmärki parandada Eesti kodakondsuse saamise võimalusi määratlemata kodakondsusega Eesti alalise elaniku ja kolmanda riigi kodaniku alaealistele järeltulijatele ning valitsusliidu aluspõhimõtetes 2019–2023 on vastav ülesanne kajastatud,» selgitas siseminister Mart Helme. 

Ta lisas, et siseminister on koostöös haridus- ja teadusministriga esitanud kõnealust probleemi lahendava kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu. Eelnõu algatati riigikogus 9. septembril. 

Tagasi üles