Ursula von der Leyeni komisjoni koosseis hakkab ilmet võtma
Vaid Itaalial on eurovolinik nomineerimata, ÜK aga loobus volinikukohast

Uue Euroopa Komisjoni presidendiks valituks Ursula von der Leyen pidamas kõnet Euroopa Parlamendile 16. juulil 2019 Strasbourgis Prantsusmaal.

FOTO: FREDERICK FLORIN / AFP

Euroopa Komisjoni uue juhi Ursula von der Leyeni komisjoni koosseis hakkab vaikselt selginema ning praegu on vaid Itaalial oma volinikukandidaat nimetamata. Ühendkuningriik otsustas Brexiti valguses jätta oma kandidaadi nimetama, eestlane Kadri Simson aga valmistub majandusportfelliks.

Esmaspäev oli liikmesriikide valitsustele mitteametlik tärmin, mil Euroopa komisjonile oma volinikukandidaadid teatavaks teha, nüüd saab von der Leyen kandidaatidega kokku ning määrab neile täpsemad portfellid.

Praeguseks on volinikukandidaadid esitanud kõik 28 liikmesriiki välja arvatud Itaalia ja Ühendkuningriik, selgub Euractivi ja Politico reedel koostatud ülevaadetest. 

Itaalia nomineerimisprotsessi takistab 20. augustil alanud valitsuskriis, mil senine peaminister Giuseppe Conte (erapooletu) tagasi astus ning Liiga ja Viie Tähe Liikumise koalitsioon kokku varises. Uue Viie Tähe Liikumise ja Demokraatliku Partei koalitsiooni (eeldusel, et see tekib) volinikukandiaatidena on meediast läbi käinud mitmeid nimesid, nagu näiteks endised peaministrid Paolo Gentiloni ja Enrico Letta, endine rahandusminister Pier Carlo Padoan, lahkuv Euroopa keskpanga juht Mario Draghi, Euroopa parlamendi liige Roberto Gualtieri. Välja on pakutud isegi praegust välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat Federica Mogherinit ja peaministrit Giuseppe Contet. 

Ühendkuningriigi alaline esindaja Euroopa Liidu juures Tim Barrow kirjutas avalduses liidule eelmisel nädalal, et Ühendkuningriik ei nomineeri uude komisjoni oma esindajat. Barrow selgitas, et arvestades, et valitsuse kindel tahe on väljuda Euroopa Liidust 31. oktoobril, ja uus komisjon alustab tööd 1. novembril, ei ole Ühendkuningriigil uut volinikku tarvis.

 

Võimalikud portfellid

Energia ja kliima – Politico andmeil on teada, et energia ja kliima portfelli eest hakkab hoolt kandma üks volinik ning sellest kohast on huvitatud nii Rumeenia, Poola, Eesti, Sloveenia kui ka Leedu. Nii näiteks kuulub Leedu volinikukandidaat 28-aastane majandusminister Virginijus Sinkevicius Talurahva ja Roheliste Liitu, mis on Roheliste/Euroopa Vabaliidu liige, kuid ei kuulu Euroopa Rohelisse Parteisse. Euractivi andmeil on pretendent kliimaportfellile ka Frans Timmermans (S&D), kellele on lubatud komisjonis asepresidendi kohta. Von der Leyen on üheks komisjoni prioriteediks seadnud just «Euroopa rohelise leppe» ja Euroopa kliimaseaduse eelnõu esitamise esimese saja päeva jooksul ning 50-55 protsendilise heitkoguste vähendamise 2030. aastaks.

Transport – transpordi valdkonna vastu on enam huvi üles näidanud Poola ja Rumeenia, samas on teada, et von der Leyen pakkus Poolale juba põllumajanduse portfelli. On teada, et nii Poola kui ka Rumeenia kandidaadid ei ole Brüsselis just mitte kõige populaarsemad.

Tervishoid – üheks favoriidiks on Küprose nomineeritud Stella Kyriakides (Euroopa Rahvapartei - EPP), kes on kliiniline psühholoog ja pikaajaline rinnavähi vastu võitleja. Kui ta Brüsselis läbi läheks, oleks see juba kolmas tervishoiuvolinik, kes on saadetud Küproselt. Vähivastase võitlusega ning pädevusega tervishoiuteemadel on silma paistnud ka Dubravka Šuica (EPP) Horvaatiast.

Keskkond – keskkonna portfelli vastu on avalikult huvi üles näidanud vaid sloveen Janez Lenarčič (karjääridiplomaat, kuid seotud Uueneva Euroopaga). See ei ole samas tema ainus eelistus. On saanud tavaks, et keskkonnavoliniku positsiooni täidab mõni väiksema liikmesriigi esindaja. 

Rahandus ja majandus – kolmapäeval von der Leyeniga kohtunud Kadri Simson (Uuenev Euroopa, varasema nimega Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit (ALDE)) sõnas ERRile, et talle pakuti konkreetset portfelli, mis on seotud majandusega. Täpsemalt ei saanud Simson portfellisisu avada, sest selle avalikustab von der Leyen. Rahandus- ja majanduspädevustega on veel ka endine Läti peaminister ja lahkuva Junckeri koosseisu asepresident Valdis Dombrovskis  (EPP) ja tšehh Věra Jourová (Uuenev Euroopa), kes on praegu õigusküsimuste, tarbijate ja soolise võrdõiguslikkuse volinik. Ühtlasi ka Jutta Urpilainen (Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide Liit - S&D), kes oli 2011-2014 Soome rahandusminister. Selle nädala alguses nomineeris ka Prantsusmaa oma volinikuks Sylvie Goulard'i, kes on Prantsuse keskpanga asejuht.

Põllumajandus – Euractivi andmeil sihib põllumajanduse portfelli (või mõnda muud olulist portfelli) Bulgaaria, kes on nomineerinud praeguse digitaalmajanduse ja -ühiskonna voliniku Mariya Gabrielu (EPP). Põllumajandusvolinikuna võib jätkata ka iirlane Phil Hogan (EPP), kes samas huvitub rohkem kaubandusteemadest. Väidetavalt pakkus von der Leyen põllumajanduse portfelli juba aga Poolale, kes nomineeris endise eurosaadiku Janusz Wojciechowski. Wojciechowski oli eurosaadikuna mitmeid kordi põllumajanduskomisjoni asejuht ning on Poola meediale juba teatanud oma rahulolust endiste kolleegidega kohtuda.

Euroopa Liidu laienemine – kohast on väidetavalt huvitatud nii Ungari kui ka Sloveenia. Samas on laienemisvoliniku positsioon läinud tavaliselt riigile, mis ei ole Euroopa Liidu välispiiri ääres, mistõttu on eelis Sloveenia. Sloveenia on esitanud volinikukandidaadiks praeguse suursaadiku Euroopa Liidu juures Janez Lenarčiči. 

Energialiit – üks võimalik kandidaat energialiidu volinikukohale on praegu seda kohta täitev Maroš Šefčovič (S&D) Slovakkiast. 

Kaitse – Euractivi andmeil on komisjon loomas uut kaitsepeadirektoraati, kuhu sobiks hästi prantslane Sylvie Goulard (Uuenev Euroopa), kes on põgusalt (vaid kuu aega) olnud Prantsusmaa kaitseminister. Samas sobib ta hästi ka majandusvaldkonda juhtima, arvestades, et ta on hetkel Prantsuse keskpanga asejuht.

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks nomineeris Euroopa Ülemkogu juuli alguses 72-aastase hispaanlase Josep Borrelli (S&D). 

 

Asepresidentidele senisest suurem roll

Politico andmetel on Euroopa Komisjoni järgmine president Ursula von der Leyen kaalumas ka plaane, kuidas anda uues komisjonis asepresidentidele olulisem roll. Kuigi juba praeguses komisjonis on asepresidentidel uhked tiitlid ja palganumbrid, on nende võim siiski piiratud.

Nii näiteks on välja toodud, kuidas kuidas hispaanlasest energia- ja kliimavolinik Miguel Arias Canete omas sageli suuremat võimu kui ametinimetuse poolest temast kõrgemal olev slovakist energialiidu asepresident Maroš Ševcovic.

Asepresidentidel puudus ligipääs komisjoni ametnikele, kes täpsemalt poliitikaga tegelesid ning pidid selle asemel toetuma väikesele meeskonnale peasekretariaadist. Kaalumise all oleva plaani kohaselt saaksidki asepresidendid nüüd otseligipääsu komisjoni personalile. 

Jean-Claude Junckeri meeskonnas oli kokku kuus asepresidenti, nende hulgas ka digitaalse siseturu asepresident Andrus Ansip.

Liikmesriikide esitatud volinikukandidaatide asjatundlikkust ja võimekust hindavad Euroopa Parlamendi liikmed septembri lõpus ja oktoobris parlamendikomisjonides toimuvatel kuulamistel. Igal liikmesriigil on üks volinikukoht. 

Pärast seda, oktoobri lõpus, hääletab parlament kogu volinike kolleegiumi ametisse nimetamise üle.

Tagasi üles