Jaaganti poliitikaradar. Algatuste hoogtöö

Pärast PPA juhi vallandamise katse skandaali on valitsus püüdnud ennast sättida päris töörütmi. Eelnõusid ja algatusi on hakanud juba tekkima, kuigi riigikogu veel kokku ei tule. Homme muidugi korra tuleb – selleks, et menetleda opositsiooni umbusaldusavaldust peaminister Jüri Ratasele. Aga koalitsioon püüab tähelepanu juhtida hoopis teistele asjadele.

PENSIONIREFORM KIIRENDISSE

Isamaa lükkab II pensionisamba reformi tagant mitme Seedri jõuga ja koalitsioonikaaslased püüavad tempos püsida. Hoog on nii kiire, et eelnõu peab saama riigikogus seaduseks veel enne uue aasta algust. Sinnani on kõigest neli kuud. On tunduvalt väiksema ulatusega eelnõusid, mille ettevalmistamine võtab palju kauem aega.

Kuidas nii kiiresti? Kuigi sellest pole veel avalikult räägitud, on sisuliselt vaid üks võimalus, kuidas eelnõuga nii ruttu valmis saaks jõuda. Pensionieelnõu ilmub rahva ette riigikogu kaudu.

Kuidas see käib? Reformi valmistab ette mõistagi valitsus ning mitu ministeeriumi. Oleks loogiline, et valitsus selle eelnõu ka riigikokku esitab. Aga see protsess võtab aega. Valitsuse eelnõud peavad läbima kooskõlastusringi kõigis ministeeriumides, ideaalis tuleks koostada ka väljatöötamiskavatsus ning siis teha veel mõjuanalüüsid. Alles pärast seda jõuaks eelnõu riigikokku.

Kõike seda nelja kuuga? Ei-ei. Siin tuleb mängu parlament. Kui valitsus on eelnõu kokku pannud, esitab selle riigikogus hoopis näiteks Isamaa fraktsioon. Sel juhul vajab eelnõu ainult valitsuse arvamust, mis saab olema mõistagi toetav ja mille valitsus saab anda paari päevaga. Siit edasi juba esimene lugemine, teine lugemine ja kuni võiduka lõpuni. Selle juurde saavad poliitikud rääkida juttu, kuidas riigikogu peabki võtma rohkem seadusandlikku initsiatiivi, kuigi tegelik põhjus eelnõuga niimoodi talitada tuleneb ajasurvest.

Kas niimoodi jõuab? Jah, riigikogu kaudu on võimalik eelnõu mõne kuuga seaduseks küpsetada küll. Ilmselt saadab seda suur kisa, kuidas on vähe osaliste kaasamist ja läbiarutamist, aga kui poliitikutel on olnud selge siht silme ees, pole see neid ka varem häirinud.

Ohukohti? Vähemalt üks on – president. Kui ta leiab eelnõus või selle menetlemise protsessis midagi põhiseadust riivavat, võib ta jätta seaduse välja kuulutamata. See venitaks protsessi pikemaks, isegi kui president on lõpuks sunnitud seaduse siiski välja kuulutama.

          Foto: skunk.ee

VALITSUSVILJAD KÜPSEVAD

Riigikogu alustab istungeid poole kuu pärast ja valitsus valab vormi mitmesuguseid eelnõutoorikuid, mida parlamendis kohe töösse lükata. Praegune valitsus vajab positiivseid sõnumeid nagu õhku. Eriti kuna kohe-kohe algab riigieelarve kokkupanek ning sealt tuleb taas halbu uudiseid juurde, eesotsas kärpeplaanidega. Seega on mõned koalitsioonile – ja eelduslikult ka nende valijatele – head meelt tegevad algatused juba praeguseks avalikkuse ette toodud. Viimaste näidetena...

... idapiiri kulude kokkutõmbamine. Piiri väljaehitamise projekt on nii tugeva Reformierakonna lõhnaga, et praegune valitsus lihtsalt peab selle ringi tegema. Mis sobiks paremini kui panna reformierakondlikule ülekulutamisele piir? Eriti kui algne idee võis tõepoolest olla ülemäära ambitsioonikas. Praegu valitsusse kuuluv Isamaa oli muidugi ka tol hetkel koalitsioonis, kuid praegu on nad piiri kokkuhoidlikumalt ehitamise asjus üsna vaiksena püsinud ja sellega kaasa läinud. Tugevat piiri soovivatele EKRE valijatele on erakond suutnud seni edukalt kommunikeerida, et Martin Helme sõnastuses tulede ja vilede koomale tõmbamisest hoolimata saab piir tugev.

... maanteede eraraha abil neljarajaliseks ehitamine. Iga valitsus on lubanud ehitada neljarajalisi maanteid, lubab ka praegune. Martin Helme PPP-idee ehk eraraha kaasamise mõju alles hakatakse avalikkuse ees läbi hekseldama, kuid esimene positiivne sõnum on saadetud: EKRE minister on justkui leidnud otsitud võimaluse. Tegelikkus on mõistagi keerulisem ja mingit kiiret maanteede neljarajaliseks ehitamist ei tule. Hanke-, projekteerimis-, ehitus- ja läbirääkimisprotsessid võtavad ikka nii kaua aega, kui nad võtavad. See tähendab, aastaid.

JA UMBUSALDUS RATASELE...

... kujuneb homme kõigi märkide järgi pikaks ühevaatuseliseks retoorikaetenduseks. Opositsioon on maksimaalse võimaliku saadikuressursiga kohal ja kõigil on võimalik esitada kaks küsimust. Neid valmistatakse ette ka ka sellistele saadikutele, kes ise pole millegi küsimisväärse peale tulnud.

Mida see tähendab Ratasele? Opositsiooni poolel on 45 saadikut, seega on oodata maksimaalselt 90 küsimust. Lisaks ettekanded alguses ja lõpus. Varasemad seesugused röstimised näitavad, et Ratas peab puldis seisma umbkaudu neli tundi. Veidi oleneb see sellest, kui palju hoogu ja pikkust on tema vastustel. Etendus algab homme kell 10 ja lõpeb hääletusega, kus koalitsioonisaadikud veenva ülekaaluga Ratasele usaldust avaldavad ning umbusaldus sellega läbi kukub.

Telli Jaaganti poliitikaradari uudiskiri

Sisesta oma e-mail

Tellin Poliitikaradari uudiskirja

Aitäh

Olete edukalt liitunud Jaaganti Poliitikaradari uudiskirjaga.