EKRE vilistab komisjoni korraldusele

EKRE juht Mart Helme.

FOTO: Eero Vabamägi

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) jättis parlamendierakondadest ainsana vastamata erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) täiendavatele reklaamikulusid puudutavatele küsimustele. 

Andmed on komisjonile olulised analüüsi koostamisel, mis peaks välja selgitama, kas mõni erakond on riigikogu valimiste kampaania ajal saanud varjatud eelist või mitte, näiteks oluliselt soodsama hinnaga rohkem reklaami. 

Komisjon palus parlamendierakondadelt lisainfot ajakirjandus- ja telereklaami tootmise ning esitamise ja avaldamise kulude kohta. EKRE ei pidanud taolist nõuet põhjendatuks.  

«Erakond on korrektselt esitanud kõik seaduses ette antud andmed ja lisaandmete küsimist ei pea põhjendatuks,» oli erakonna vastuseks ERJK täiendavale järelepärimisele. 

EKRE, nagu ka teised riigikogu valimistel osalenud erakonnad, on juba varem andnud komisjonile ülevaate riigikogu valimiste kampaania perioodil tehtud kuue kuu reklaamikulude kohta oktoobrist märtsini ehk 2018. aasta IV ja 2019. aasta I kvartalis. 

Juba esitatud andmetest selgus, et EKRE kulutas oktoobrist märtsini reklaamiks kokku 595 795 eurot, trükimeedia- ja telereklaamikulu moodustas sellest märkimisväärse osa, 300 307 eurot. Et erakond lisaküsimustele vastata ei soovi, jääbki praegusel juhul teadmata, kui palju kulutas erakond eraldi ajakirjandus- ja telereklaami tootmisele ning kui palju nende esitamisele ja avaldamisele.

See tähendab, et ERJK saab tehtavas reklaamikulusid ja mahtusid puudutavas analüüsis kasutada EKRE puhul kaudsemaid andmeid. ERJK juht Liisa Oviir tõi paralleeli kohtupidamisest: sisuliselt tähendab EKRE praegune käitumine olukorda, kus üks pool loobub kohtus enda kaitsmisest.   

Erakondadest suurima summa trüki- ja telereklaam tootmiseks ja esitamiseks kulutas samal perioodil Reformierakond, kokku 613 557 eurot. Isamaa, kes sattus aprillis suure reklaamimahu ja väiksemate kulude tõttu avalikkuse tähelepanuorbiiti, tõi ainasana välja ka trükiajakirjanduse reklaami tootmiskulu oktoobrist märtsini, kokku 20 956 eurot. Ajakirjandusreklaami avaldamiseks kulus erakonnal samal perioodil 146 030 eurot. Kokku kulus Isamaal ajakirjandus- ja telereklaami tootmiseks ja esitamiseks 575 561 eurot. 

Seevastu Reformierakond ja Keskerakond pole eraldi välja toonud, kui palju kulus neil raha trükiajakirjandusreklaamide tootmisele. Ka sotsiaaldemokraatidel haigutab komisjonile saadetud vastuses auk ajakirjandusreklaami tootmise kulude kohta 2019. aasta esimesel kolmel kuul. 

«Erakonnale teenust pakkunud disainerid koostasid valimisteks nn visuaalse identiteedi tööriistakasti, mis hõlmas kogu graafilist disaini, mida sai kasutada nii välimeedia, trükiste, meenete internetireklaamide kui ajakirjandusreklaamide kujundamiseks,» selgitas Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ERJK-le saadetud kirjas. 

Reformierakond põhjendas, et neile teeb kampaaniajuhendi reklaamiagentuur ning nende töötajad teevad vastavalt kandidaatide tellimusele sobivad failid juhendi järgi ajalehtedele valmis. 

Kohustus vastata 

ERJK juht Liisa Oviir rõhutas, et erakondadel on kohustus vastata komisjoni järelepärimisele, samuti peaks olema erakonna huvides anda komisjonile infot, mis hajutab kerkinud kahtlused.

Komisjon tahab analüüsiga välja selgitada, kas märtsikuistele riigikogu valimistele eelnenud kampaania ajal on kõik erakonnad saanud meedia- ja reklaamiteenuseid võrdsetel alustel ja turutingimustel või on toimunud erakonnaseaduse rikkumisi.

«Kui üks erakond saab oluliselt suurema reklaamimahu ja maksab oluliselt vähem, tekib küsimus, miks see nii on?» on Liisa Oviir näitlikustanud võimalikku konkurentsieelist. Kahtlustele andis hoogu ka aprilli lõpus Eesti Ekpressis ilmunud lugu «Isamaa valimiskampaania näeb välja nagu varjatud rahastamine». 

ERJK analüüsis kasutatakse Kantar Emori andmestikku reklaamituru mahu ja panuste kohta meedialiikide ja -kanalite kaupa ning komisjoni käsutuses olevaid andmeid.

Vastavalt erakonnaseadusele on komisjonil õigus teha erakonnale dokumentide esitamiseks ettekirjutus ja määrata sunniraha kuni 15 000 eurot. Kuidas EKREga edasi toimetatakse, selgub komisjoni järgmisel koosolekul, 19. septembril. Analüüs plaanitakse valmis saada sel sügisel.

Oviiri sõnul pole EKRE riigikogu valimiste järel nimetanud enda esindajat ERJKsse. Komisjoni juht Liisa Oviir peab EKRE suhtumist kahetsusväärseks. «Minu arvates on see väga selgelt demokraatia põhimõtetega vastuolus olev käitumine. Et me ei järgi neid reegleid, mille me ise oleme kehtestanud,» ütles ta kokkuvõtteks. 

Postimees on palunud EKRE-l teemat kommenteerida, kuid pole seni erakonnalt vastust saanud. 

Tagasi üles