Reformierakonna riigikogu fraktsioon teeb riigikogu juhatusele ettepaneku erakorraliseks istungiks ning peaminister Jüri Ratasele umbusalduse avaldamiseks 30. augustil. Esialgu räägiti esmaspäevast, 26. augustist.
Ratase umbusaldamine lükkus edasi (56)
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
23. august 2019, 14:25
Istung algab järgmisel reedel kell 10, päevakorras on umbusaldusavaldus peaminister Jüri Ratasele. «Peame kahetsusega nentima, et Eestil ei ole toimivat valitsust ja selle eest vastutab peaminister,» sõnas Reformierakonna ja riigikogu fraktsiooni juht Kaja Kallas.
Ehkki etteheiteid on veel, on opositsioonisaadikute sõnul Martin Helme õigusvastane katse vabastada ametist politsei-ja piirivalveameti peadirektor seni räigeim näide poliitilisest tippametnike tagakiusamisest ja kestvast korralagedusest Jüri Ratase valitsuses.
«Jüri Ratas ei vabastanud peaministrina pärast asjaolude selgumist Mart ega Martin Helmet oma ametist. Samuti ei järgnenud sellisele õigusvastasele tegevusele muid sanktsioone. Sellega loob Jüri Ratas poliitilist kultuuri, kus ministri tagasiastumise ainsaks põhjenduseks on kriminaaluurimine. See näitab, et ta ei suuda peaministrina hinnata olukorra tõsidust ning kaitsta riigiametnike sõltumatust,» seisab umbusaldusavalduses.
Umbusalduse avaldamise poolt on lubanud hääletada kõik Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna saadikud ning Raimond Kaljulaid.
Reformierakonna juht Kaja Kallas täpsustas Postimehele, et reedene päev sobis erakorraliseks istungiks just töökorralduslikult paremini. Tuleval esmaspäeval toimub samal ajal riigikogu Euroopa Liidu Asjade Komisjoni istung, kus annavad aru kaks ministrit. Ühtlasi tähendab see käik rohkemate opositsioonisaadikute kohalolu reedel.
Kallase sõnul peavad edukaks umbusalduseks kaasa tulema ka koalitsioonisaadikud. «Küsimus on, kas nad lähtuvad valija antud mandaadist, kuidas neile ütleb nende südametunnistus või sellest, kuidas partei arvab,» sõnas Kallas.
Miks otsustati umbusaldust avaldada just Jüri Ratasele, aga mitte Mart ja Martin Helmele? Viimaste umbusaldamise puhul on näiteks sotsiaaldemokraadid ennustanud suuremat õnnestumist.
Kallase sõnul on aprillis ametisse astunud valitsuses olnud palju skandaale: väliskaubanduse- ja IT-minister Marti Kuusik oli ametis vaid ühe päeva ja nõuab riigilt kuue kuu ametipalga suurust hüvitist; ka tema mantlipärijale Kert Kingole on opositisoonil etteheiteid, lisaks riigieelarves laiutavale miinusele, mis nõuab riigisüsteemis kärpeid. «Need on peaministri otsused,» märkis Kallas, lisades, et opositsioon kasutab kindlasti võimalust saada peaministritl lisainfot viimase aja skandaalidele.
Kas Reformierakonna algatatud umbusaldusavaldus peaministrile, mis suure tõenäosusega läbi ei lähe, tähendab ühtlasi ka seda, et oravad on välistanud Reformierakonna ja Keskerakonna edasise koostöö? «See ei tähenda seda,» sõnas Kallas, viidates, et koostöö Keskerakonnaga valitsuskoalitsioonis on võimalik. «Leiame, et Ratas antud valitsus juhtimisega ei ole saanud hakkama selliselt, et teda usaldada.»
Reedese umbusaldusistungi nelja võimalikku stsenaariumit loe SIIT.
Avalduse sisu täismahus:
«Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-e 68 ning Riigikogu kodu- ja töökorraseaduse § 51 lõikele 1 teeme ettepaneku kutsuda kokku Riigikogu erakorraline istungjärk 30. augustil 2019 algusega kell 10.00. Päevakorras umbusaldusavaldus peaminister Jüri Ratasele. Istungjärk kestab kuni päevakorra ammendumiseni.
Peame kahetsusega nentima, et Jüri Ratas ei ole peaministrina suutnud tagada Eesti väärikat valitsemist. Jüri Ratas ei ole suutnud moodustada valitsust, mis töötaks Eesti edasiviimise nimel. Selle asemel on Eestil valitsus, mis alates ametisse astumisest on rünnanud erinevaid ühiskonnagruppe ja lõhkunud ühiskonna sidusust. Meil on valitsus, mis kahjustab Eesti rahvusvahelist mainet ja mille ebakompetentsed ministrid ületavad oma võimupiire ega pea õigusriiki mitte millekski. Meil on valitsus, mis vaatamata majanduskasvule, on teinud ja tegemas kulutusi tuleviku arvelt.
Valitsusliidu poliitikute väljaütlemised on kahjustanud Eesti mainet strateegiliste rahvusvaheliste partnerite ees ning Jüri Ratas on olnud võimetu seda jätkuvat maine kahjustamist ära hoidma ning veel vähem lõpetama. Jüri Ratase valitsuse tegevus võib rahvusvaheliselt viia Eesti ohtlikusse isolatsiooni. Eelmisel nädal teatavaks saanud Mart ja Martin Helme õigusvastane katse vabastada ametist politsei-ja piirivalveameti peadirektor on seni räigeim näide poliitilisest tippametnike tagakiusamisest ja kestvast korralagedusest Jüri Ratase valitsuses. Sisejulgeolekus valitsev usalduskriis ei ole saanud lahendust ning Mart ja Martin Helme pole vabandanud ei politsei- ja piirivalveameti juhi, valitsuse ega ka ühiskonna ees.
Jüri Ratas ei vabastanud peaministrina pärast asjaolude selgumist Mart ega Martin Helmet oma ametist. Samuti ei järgnenud sellisele õigusvastasele tegevusele muid sanktsioone. Sellega loob Jüri Ratas poliitilist kultuuri, kus ministri tagasiastumise ainsaks põhjenduseks on kriminaaluurimine. See näitab, et ta ei suuda peaministrina hinnata olukorra tõsidust ning kaitsta riigiametnike sõltumatust. Siit ei saa Eesti edasi minna nagu midagi poleks juhtunud. Eesti valitsust juhib peaminister, kes on korduvalt näidanud, et tema sõna valitsuses ei maksa ning ta ei suuda ministreid ohjeldada isegi siis, kui nad astuvad üle õigusriigi ja parlamentaarse demokraatia põhimõtetest. Lugematud vabandused ning paljud ikka ja jälle tühjaks osutunud lubadused olukorda parandada näitavad selgelt, et peaministri ameti jaoks on Jüri Ratas nõrk ja ebakompetentne.
Kõike eeltoodut arvesse võttes on selge, et Jüri Ratas ei mõista peaministri ametiga kaasnevat vastutust. Seetõttu on möödapääsmatu peaminister Jüri Ratase umbusaldamine.»