Siseministeeriumi kantsler usaldab asekantslerit: mingit vassimist pole olnud

Siseministeeriumi kantsler Lauri Lugna

FOTO: Tairo Lutter

Siseministeeriumi kantsler Lauri Lugna kinnitab, et jutt asekantsler Piret Lilleväli vassimisest ei vasta tõele ning usaldab teda täielikult. Lugna kinnitab ühtlasi, et andis ministeeriumi valitsemisala juhtidele suunised võimalike kokkuhoiukohtade leidmiseks 17. mail.

«Tänases Postimehes avaldatud artiklist jääb mulje nagu oleks ministeerium jaganud valitsemisala juhtidele kokkuhoidu puudutavate põhimõtete, sh personaliga seotu kohta suuniseid alles juulis. Tegelikkuses saatsin 17. mail meie valitsemisala juhtidele kirja, kus selgitasin kokkuhoiu vajadusi ja ka põhimõtteid, millest lähtuda. Muu hulgas kirjutasin, et ettepanek ei tohi sisaldada töötajate põhipalkade vähendamist ja et ettepanek võib sisaldada struktuuri ja teenuste reorganiseerimisi, vähemoluliste teenuste mahu vähendamist, varade elukaare pikendamist jms. See kiri sai saadetud edasi ka Postimehele,» selgitab Lugna.

Siseministeeriumi asekantsler Piret Lilleväli ütleb, et tegemist on kahetsusväärse kommunikatsioonihäirega. «Edastasime siseministeeriumi poolt ajakirjanikule info viisil, et minu lisatud kokkuvõtte ja protokollist tehtud väljavõte ei olnud selgelt eristatud. Rääkisime eile ajakirjanik Holger Roonemaaga, kuid kahjuks ei osanud ma tajuda ja õigesti seletada seda aspekti, kuidas talle see vastus paistis,» täpsustas Lilleväli.

Lugna sõnul ei andnud siseministeerium välja 5. juunil toimunud töökoosoleku protokolli, vaid esitas info koosoleku arutelu kohta.

«Meil on igal nädalal haldusala juhtide koosolekud ning samuti on pidevalt üleval personali teemad. Arutleme me pidevalt selle üle, et siseturvalisuse töötajaid tuleb hoida, sest neid on niigi vähe. Ka praegu on kõik ametid pannud lauale väga mõistlikud ja personali maksimaalselt säästvad ettepanekud. Seda on teinud ka politsei- ja piirivalveamet,» ütles kantsler Lugna.

Leheloost jääb justkui mulje nagu oleks siseministeeriumi asekantsler täiendanud varasema koosoleku protokolli. «Kinnitan, et ma ei ole protokolli täiendanud, vaid – kuna protokolli otsus oli lakooniline – soovisin ajakirjanikule edasi anda meiepoolse info, mida me nii sel kui ka paljudel teistel koosolekutel oleme läbivalt arutanud – inimesed on siseturvalisuse valdkonnas prioriteet,» ütles asekantsler.

Seejuures tunnistab siseministeerium, et Postimehele saadetud e-kirjas on märgitud sõna «otsus» valesse kohta ehk aruteluteemade ette. Rõhutame, et tegemist polnud protokolliga, vaid e-kirjaga saadetud selgitustega. Kirja edasisel lugemisel on välja toodud, millistes printsiipides on haldusala juhid läbivalt kokku leppinud ning seejuures on eraldi välja toodud protokolli otsus. Ainuke osa, mis on protokollist sõna-sõnalt välja võetud, on ühelauseline otsus ning sellele järgnenud tabel. Seega ei ole Piret Lilleväli ega keegi teine protokolli täiendanud. 5. juuni koosoleku protokolli ainuke otsus oli: «Asutustel esitada 2020.- 2023.a kulude kokkuhoiuvõimalused vähemalt kahes alternatiivses versioonis hiljemalt 15. augustiks vastavalt» ning sellele järgnenud arvuline tabel.

Siseministeerium ei tee koosolekutest stenogramme ning seetõttu pole nendesse detailselt kirja pandud kõike, mida koosolekul arutatakse. Koosolekute protokollid võtavad kokku üldise arutelu ning konkreetsed otsused.

«Ma ei jaga ajakirjaniku vaadet, et kõik peab olema tohutult protokollitud. Õiged asjad saavad sündida ainult heas koostöös, kokkulepete ja usaldusega, mitte bürokraatia kasvatamisega. Siseministeeriumi valitsemisala juhtkonnas me nii töötamegi, arutame, lepime kokku ja meil kõigil on üks eesmärk: Eesti siseturvalisuse arendamine parimal viisil,» rõhutas asekantsler.

Tagasi üles