Intervjuu: Seeder leidis Vaheri-Helmete saagast ka ühe positiivse seiga

Helir-Valdor Seeder Foto: Joosep Pank

Isamaa juht Helir-Valdor Seeder möönab erakonna suvepäevadel Postimehele antud usutluses, et võimu teostamine ongi keeruline ning ainult meeldivuse alusel ei saa inimestega koostööd teha. Ühtlasi tõi ta valitsuse seisu kommenteerides välja enda sõnul ka ühe positiivse seiga: sel korral ei pidanud peaminister Helmete eest vabandama, vaid Martin Helme vabandas ise oma üleastumise eest. 

Seedri sõnul on ta politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaheri ning ministrite Helmete omavolitsemise teemal suhelnud peaminister Jüri Ratase ning rahandusminister Martin Helmega näiteks nii eile õhtul kui ka täna hommikul, samuti loodetakse peagi ka silmast silma teemat arutada. Tema kinnitusel on valitsuskriisist vara rääkida.

Milline on valitsuse tervis praegu?

Valitsuse tervis on nii, nagu ta siin ikka on olnud: vahepeal on parem, siis on mõned ajutised haigusepuhangud, aga nendest kõigist on saadud üle, midagi fataalset ei ole. Küllap ka praegu, kui erinevad inimesed ja osapooled lähtuvad ikkagi õigusriigi põhimõttest ja püüavad faktidest lähtuda, mitte emotsioonidest ja saavad otse suhelda omavahel, küllap siis olukord laheneb. Ega võimu teostamine ongi keeruline ja ainult meeldivuse alusel ei saa inimestega koostööd teha, vaid seda tuleb teha ka lihtsalt vajadusest. Ja tuleb leida see töine suhe ja kontakt kõigi inimestega, kellega sa pead lävima, kes on sinu valitsemisalas või kes on su partnerid valitsuses. Ja ma arvan, et küllap see leitakse.

Kui kaugele on nõus Isamaa oma piire nihutama, et valitsuses olla? Millal teil karikas täis saab?

Isamaal ei ole mingisuguseid piire vaja nihutada. Me oleme nii küpsed küll, et teame, et igasuguse valitsuskoalitsiooni puhul on alati eriarvamusi, probleeme, isikutevahelisi vastuolusid. Ka see, mis praegu toimub, ei ole midagi uut, enneolematut. Kel natuke pikem poliitiline mälu, see teab, et ka varasemate valitsuste puhul on olnud niimoodi, et üks või teine minister on ameti peadirektori vabastamist nõudnud ja peaminister on samal ajal teisel seisukohal. Ja need olukorrad on leidnud lahenduse, ilma et valitsuskoalitsioon oleks lagunenud. Aga muidugi ma ei taha siin õigustada üht või teist inimest, kes ei ole korrektselt käitunud või järginud oma volitusi ja pädevusi. Martin Helme on ise tunnistanud, et ta ületas oma pädevust ja käitus emotsionaalselt. Minu arvates tuleb näha siin ka positiivset: kui varem oli nii, et Helmed midagi ütlesid ja Ratas vabandas, siis nüüd Helme ütles ja ise vabandas. See on ju areng õiges suunas.

«Minu arvates tuleb näha siin ka positiivset: kui varem oli nii, et Helmed midagi ütlesid ja Ratas vabandas, siis nüüd Helme ütles ja ise vabandas. See on ju areng õiges suunas.»

Kas see ei peaks olema loomulik?

Aga see ongi areng õiges suunas. Aga loomulik ei peaks olema, et kõigepealt teed vigu ja vabandad: oleks hea ja tuleviku jaoks igati kasulik ja edasiviiv, kui me kõik püüame vigu ennetada või vältida. See eeldab rahulikku ja läbimõeldud käitumist, ka praegu tekkinud olukorras. Selgitame faktid ära, etteheited, mis ühel või teisel osapoolel on, kui palju need vastavad tegelikkusele. Kui on alustatud mingisugune juurdlus, ootame selle juurdluse tulemused ära. Kõik osapooled peaks omavahel füüsiliselt kohtuma, silmast silma, mitte ajakirjanduse vahendusel ainult mõtteid ja seisukohti vahendama – ja kui nii käitutakse, siis ma arvan, et leitakse lahendus ja võimalus üheskoos edasi minna.

Milline on Isamaa seisukoht olukorras, kus üks koalitsioonipartner on selgelt oma volitusi ületanud?

Me tahame saada kõigepealt ülevaadet, faktiliselt, mis siis üldse toimunud on. [...] Kui meil see informatsioon on selge, eks me siis langetame otsused ja käitume. Me ei torma n-ö midagi muljete, emotsioonide, ajakirjanduses siit-sealt üksikute sõnumite baasil langetama otsuseid või kuulutama, et see on meie seisukoht. Tahaks ikka kõigest teada saada ja küllap leian ka mina füüsiliselt aja, et kohtuda Martin Helme ja ka Jüri Ratasega.

Kas teie usaldate Elmar Vaherit?

Me nii-öelda mustvalgelt ei saa kindlasti kedagi usaldada. Ainult kõhutunde järgi või emotsionaalsel usaldamisel ei saa ka riiki juhtida. Kui Elmar Vaherit nüüd uuesti ametisse nimetati, siis see protsess venis – ei saa öelda, et ma olin vastu –, aga siin oli terve rida küsimusi seoses tegutsemisega nii tema tegevuse kohta kui ka idapiiri rahastamise planeerimist, väljaehitamist ja kõike seda poolt. Mitmed küsimused – peab tunnistama – jäidki õhku, aga kõik küsimused, ka probleemid ja etteheited ei koondunud ainult PPA peadirektorile, vaid see probleemide ring oli laiem.

Kui tõsiseks praegust olukorda peate, kas tegemist on valitsuskriisiga?

Valitsuskriisiks on seda asja ilmselgelt vara ristida. Ei, kindlasti ei ole täna mingi valitsuskriisiga tegemist. Ma arvan, et kui poliitikutel jätkub piisavalt küpsust, on võimalik kindlasti edasi minna.

«Valitsuskriisiks on seda asja ilmselgelt vara ristida.»

Kas Isamaa praegu kardab, et praegune olukord võib viia valitsuse lagunemiseni ja kas olete mõelnud, mis saab, kui Isamaa peaks opositsiooni langema?

Ei, me ei karda mitte midagi. Meie tahaksime praegu lihtsalt, et Eesti riigis läheks stabiilselt; tegeleda nende probleemidega, mis meie ees seisavad, mis puudutavad järgmise aasta riigieelarvet, põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, pensionireformi jne. Meie oleme keskendunud nendele teemadele jätkuvalt ja nii palju närvi on meil ka, et me jätkuvalt tegeleme eelkõige nende küsimustega ja selle kõrval kindlasti on oluline, et inimeste omavaheline suhtlemine oleks töine, ükskõik mis ametikohal nad on, ja püüame kaasa aidata sellele, et see võimalikult kiiresti normaliseeruks.