Kas Eestile on kahjulik see, kui inimesed lahkuvad maalt kas siis Tallinna või suisa välismaale? Või ei peaks neisse protsessidesse sekkuma, sest see on inimeste vabaduse ning vabaturumajanduse piiramine?
Kas ääremaastumine on ikka Eesti ühiskonnale kahjulik?
20. detsember 2011, 11:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need ja teised küsimused tulevad arutusele juba homme Postimehe veebiväljaandes peetavas online-väitluses, kus seisavad vastakuti inimgeograaf Garri Raagmaa ja Eesti Väitlusseltsi võistkond.
Raagmaa kaitseb juba kell 10.00 hommikul algavas väitluses seisukohta, et ääremaastumine on Eesti ühiskonnale kahjulik.
Väitluse teema tõukub lähenevast rahvaloendusest, kus me saame teada, kui palju tegelikult inimesi viimastel aastatel maalt linna või välismaale on lahkunud.
Kord kuus Eesti Väitlusseltsi ja Postimees.ee korraldatavate online-väitluste eesmärk on muuta arutelu erinevatel ühiskonnas aktuaalsetel teemadel sisulisemaks ning argumenteeritumaks.
Väitluse formaat on järgmine: kõigepealt esitavad mõlemad osapooled oma põhiargumendid (avakõne), seejärel saab teemat kaitsev pool võimaluse kiireks vastulauseks.
Sellele järgneb online-intervjuu laadne ristküsitlus, mis peaks olema väitluse kõige põnevam osa. Osapooled saavad seal küsida teineteiselt reaalajas ja lugejate silme all küsimusi, millele ka sama kärmelt vastatakse. Samuti on ristküsitluse lõpus koht lugejate saadetud küsimustele (võite esitada küsimusi Raagmaale juba selle loo kommentaariumisse). Oma seisukohad võtab kumbki osapool kokku lõppsõnas.
Väitlusseltsi võistkond ei esinda tavaliselt online-debattides oma seisukohti.
Seekordne debatt on ühtlasi osa Eesti Väitlusseltsi ja statistikaameti koostööprojektist, kus on väideldud rahvaloendusega otse või kaude seotud teemadel nii Pärnu Postimehe, venekeelse Postimehe, Tartu Postimehe kui Sakala veebiväljaannetes.