Sügis paistab ja puhkuselt on tagasi ka Poliitikaradar. Ja seda täpselt parajal ajal, sest mitu palli loodetust tormisema suve järel on poliitikud valmistumas veel raskemaks sügiseks. Ees ootavad riigieelarve kokkupanek ning vaja on teha hulk muid otsuseid, mis kevadel eelarvestrateegia arutelul või veel varem, koalitsioonilepet kirjutades, kaugusesse edasi lükati. Selle keerulise perioodi algust hakkab tähistama eelolev esmaspäev.

SOTID SELGEKS!

Viimaste nädalatega kaasas käinud sõnamäsus on valitsuserakondade juhid küll leidnud hetki telefonikõnede pidamiseks, kuid koalitsiooni esimeeste kokkusaamisi poliitikaaruteludeks pole toimunud poolteist kuud. Kui riigi eelarvestrateegia arutelu nimetati koalitsiooniläbirääkimisteks vol. 2, siis nüüd, esmaspäeval on sisuliselt ees läbirääkimised vol. 3.

Halb asi on see, et EKRE juht Mart Helme on puhkusel. Martin Helme selgituse järgi puhkab tema isa just augustis, kuna siis polevat putukaid. Igatahes langeb Helme puhkus sobivalt kokku ajaga, mil Keskerakond on andnud märku, et nende karikas on EKRE retoorikast täis saamas. Kui Helmet esmaspäeval kohal ei ole, tekib küsimus, kas kõige plaanitu läbiarutamisel on üldse mõtet. Sest saabub siseminister puhkuselt, lajatab mõne seisukoha ning ongi kõik taas uppis. Isamaa ja Keskerakond eeldavad siiski, et selleks kohtumiseks tuleb Helme ehk puhkuselt välja.

Mis plaanis? Kavas on sirgemaks rääkida hulk olulisi teemasid. Mulle on öeldud, et otsest päevakorda ei olegi, käiakse üle kõik tähtsad asjad ja neid on palju. Peamiselt seetõttu, et koalitsioonileppes jäeti palju lahtiseks. Nüüd terendab ees sügis ja asjadega on vaja edasi liikuda. Selleks on aga tarvis kokkuleppeid.

Mart Helme puhkab augustis, sest siis olevat vähem putukaid.

FOTO: Skunk.ee

Mõned olulisemad teemad, mille parteide juhid proovivad esmaspäeval läbi käia on...

... EKRE sõnavõtud. Kas nüüd on kohale jõudnud, et aitab juba, tahab Jüri Ratas ilmselt Mart Helmelt teada. Ja vastus, et on küll, ei pruugi teda enam rahuldada, sest seda on Ratas kuulnud juba piisavalt, kuid seni on mõistvale noogutusele alati järgnenud mingi uus plahvatus. Kas Keskerakonna hoiatavad sõnad on EKRE-le mõjunud? Kas levitatud kuuldused uue võimuliidu kokkuleppimisest on EKRE hoogu pidurdanud? Ja kui nii, siis kas on see vaikuseperiood ajutine?

... II pensionisamba reform. Isamaal on oma kõige olulisema valimislubadusega tuline kiire. Praegu püsib veel lootus, et II sammas suudetakse vabatahtlikuks teha 1. jaanuarist. On aga väga tõenäoline, et sellise tempoga suur reform siiski ei õnnestu. Nimelt on selgunud, et see reform on varemarvatust keerukam. See teeb Keskerakonna ja EKRE murelikuks. Nüüd on vaja selgeks rääkida, kas jagada reform kuidagi juppideks või teha ära ühe ropsuga, ja kõik muud sinna juurde käivad väiksemad, ent olulised asjad.

... erastamiskava. Riigifirmade täielik või osaline erastamine on juba alguse saanud, aga taas Isamaa jaoks tähtsa, kuid EKRE juhitava rahandusministeeriumi all oleva projekti lõplik ulatus on veel lahtine. Õigemini, ministeeriumid on teinud ettepanekud, nüüd on vaja otsustada, kas poliitikud sooviksid rohkemat.

... eestikeelne haridus. Teema, mille asjus jäi koalitsioonikõnelustel palju lahtiseks. Keskerakonnal on selles küsimuses endiselt hoopis teistsugune vaade kui Ismaal ja EKRE-l. Kuidas siis aga eestikeelsele haridusele üleminekuga jääb?

Kes soovib siia täiendusi, siis võib vaid natuke liialdades öelda, et avage koalitsioonilepe ja võtke sealt järjest asju, milles kolmel erakonnal kokkulepet ei ole.

Mis edasi? Üsna tõenäoliselt ei jõuta kõiki soovitud teemasid läbi arutada, veel vähem neis lõplikke otsuseid teha.