Kadri Simson kohtus Ursula von der Leyeniga, kõige enam puudutati kliimateemasid

Eesti Euroopa Komisjoni volinikukandidaat Kadri Simson kohtus täna Brüsselis Euroopa Komisjoni tulevase presidendi Ursula von der Leyeniga.

FOTO: Jaan Männik

Eesti volinikukandidaat Kadri Simson (ALDE) kohtus täna Brüsselis esimest korda Euroopa Komisjoni tulevase presidendi Ursula von der Leyeniga. Kõige rohkem arutati kohtumisel von der Leyeni ambitsioonikat kliimaprogrammi, volinike portfellidejaotus veel jutuks ei kerkinud.

Kadri Simsoni sõnul soovis von der Leyen esmakohtumisel saada eeskätt pilti ette volinikukandidaatide pädevustest ja huvidest.

Seetõttu oli ka täna põhiteemaks see, kuidas saaks Simson võimalikult hästi tulevase komisjoni töösse panustada ning milline on olnud tema senine tegevus majandus- ja kommunikatsiooniministrina.

Simson ütles, et puudutati erinevaid teemasid, kuid kõige rohkem kulus aega kliimaeesmärkide üle arutamisele.

«Von der Leyen andis Euroopa Parlamendi ees väga ambitsioonika lubaduse vähendada kasvuhoonegaase 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga 55 protsendi võrra ja siis sai räägitud ka Eestis vastuvõetud energiamajanduse arengukavast ja meie eesmärkidest, mis on siis 70 protsenti», sõnas ta.

Rumeenia uudistekanal HotNews.ro kirjutas 29. juulil, et nende nähtud dokumendi kohaselt kaalutakse Simsonist koos Rumeenia, Poola, Leedu ja Sloveenia volinikega just energeetikavolinikuks.  

Kandidaatideks oleksid lisaks Simsonile Poola volinikukandidaat Krzysztof Szczerski, Sloveeniast Janez Lenarcic, Rumeeniast Luminița Odobescu ning Leedust kas Virginijus Sinkevicius, Linas Linkevicius või Saulius Skvernelis, edastas väljaanne.

Eesti päevapoliitikat Simsoni sõnul täna kohtumisel ei puudutatud.

Kadri Simsoni sõnul kestis kohtumine täpselt 20 minutit ning nädala jooksul on von der Leyenil plaan kohtuda ka teiste liikmesriikide esitatud volinikukandidaatidega. Mõnega on ta juba jõudnud ka kohtuda.

Tulevastel nädalatel on Simsoni ja von der Leyeni vahel oodata veel ka pikemat ja sisulisemat kohtumist, seekord juba konkreetse portfelli teemal.

Paralleelselt von der Leyeni komisjoniga kandideerib Simson ka Euroopa Komisjoni praeguse presidendi Jean-Claude Junckeri koosseisu liikmeks.

Simson tunnistas, et praeguses koosseises jääb tema osavõtt suuresti sümboolseks, sest komisjon lõpetab oma töö juba oktoobri lõpus.

«Tõsi, kogemus jääb väga napiks, aga samas ma arvan, et igale liikmesriigile on tähtis, et ta ei oleks ilma esindatuseta Euroopa Komisjonis,» sõnas ta.

«Praegusel suvisel ajal oleks saanud veel täita mingeid ülesandeid, mis oleksid olnud sisulisemad, aga kuna Euroopa Parlamendil võttis aega, siis see on tõepoolest väga lühikene ja ilma sisuliste teemade tegelemiseta,» ütles ta.

Algselt oleks pidanud Simsoni kuulamine Euroopa Parlamendi ees toimuma juba juuli keskel, kuid kuna parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjon ei suutnud selleks ajaks endale komisjoni esimeest valida, siis lükkus ja Simsoni kuulamine edasi, sest muidu poleks parlament olnud otsustusvõimeline. 

​Samal põhjusel lükkus edasi ka Rumeenia volinikukandidaadi kuulamine.

Euroopa Ülemkogu nimetas 60aastase Ursula von der Leyeni 2. juulil Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks, 16. juulil hääletas tema poolt ka Euroopa Parlamendi enamus.

2013-2019 oli Ursula von der Leyen Saksamaa kaitseminister, varem töötas ta 2009-2013 töö- ja sotsiaalministrina ning 2005-2009 pere-, vanurite-, naisasjade- ja noorsooministrina.

Ursula von der Leyen astub komisjoni presidendi ametisse 1. novembril 2019 ja tema ametiaeg on viis aastat.

Tagasi üles