Komisjon asub erakondade varjatud rahastuse kahtlusi uurima
Graafik! Luubi all tele- ja ajakirjandusreklaam

Liisa Oviir.

FOTO: Matti Kämärä

Riigikogu valimiste järel tekkinud küsimused, kas kõiki erakondi on meediaturul koheldud võrdselt või on mõni neist saanud varjatud eeliseid, pole seni ammendavaid vastuseid saanud. Abi oodatakse erakondadelt endilt. 

«Kui üks erakond saab oluliselt suurema reklaamimahu ja maksab oluliselt vähem, tekib küsimus, miks see nii on?» näitlikustas erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) juht Liisa Oviir võimalikku konkurentsieelist.

Komisjon uurib, kas märtsikuus toimunud riigikogu valimiste kampaania ajal on kõik erakonnad saanud meedia- ja reklaamiteenuseid võrdsetel alustel ja turutingimustel või on toimunud erakonnaseaduse rikkumisi.

Juba aprillis pani komisjon arutlusele küsimuse erakondade aruannetes esitatud reklaamikulud ning Kantar EMOR-i poolt avaldatud reklaamimahud, ja seda võtmes, et erakonna Isamaa puhul torkab silma anomaalia: kõikide erakondade kogureklaamist moodustab Isamaa reklaamimaht 27, viimase kulud reklaamile aga vaid 17 protsenti.

Asja uuriti edasi, tellides Kantar EMOR-ilt valimistel osalenud erakondade reklaamipanuste uuringu perioodil 1. oktoober 2018 kuni 31. märts 2019. «Andmetest selgus, et oluliselt alla turuhinna olid ajakirjandusreklaami saanud Eesti Keskerakond, Erakond Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, samas olid Vabaerakond ja Eesti 200 maksnud TV-reklaami puhul märkimisväärselt kõrget hinda,» seisab ERJK juunikuise koosoleku protokollis.

Õhku jäänud kahtluste hajutamiseks palub komisjon kõigil parlamendierakondadel edastada andmed tele- ja ajakirjandusreklaami kohta. Täpsemalt telereklaamide tootmis- ja esitamiskulu ning ajakirjandusreklaamide tootmis- ja avaldamiskulu.

«Komisjon tahab saada kinnitust, et kõik tõstatatud kahtlused on alusetud.»

«Komisjon tahab saada kinnitust, et kõik tõstatatud kahtlused on alusetud,» sõnas Oviir, toonitades, et keelatud annetuse või varjatud rahastamise kahtlused on ohuks demokraatiale. 

«Demokraatliku võimukorralduse, sh erakondade valimiskampaania ausus ja läbipaistvus on oluline väärtus, mistõttu avalikkuses kerkinud kahtlustele peab järelevalve suutma usutavalt ja tõenduspõhiselt vastata, et inforuumis poleks kohta kuulujuttudel, spekulatsioonidel ja poliitilise võimu usaldusväärsust kahjustaval väärinfol.»

Erakondade vastuseid oodatakse 13. augustiks. 

«Tegemist ei ole anomaaliaga. Isamaa on kõik kulud vastavalt nõuetele deklareerinud ning ERJK täiendavad küsimused saavad samuti vastuse,» kommenteeris Isamaa meedianõunik Karl Sander Kase, lisades, et Isamaa on koostööle avatud ja vastab otseloomulikult ERJK järelpärimisele.

Vaata graafikust lähemalt kulusid, mille kohta ERJK erakondadelt täpsemalt uurib:

Kantar Emori uuringust kirjutas Postimees mai alguses:

KOLM KÜSIMUST

Vastab ERJK juht Liisa Oviir: 

Miks pole uuritud internetireklaami kohta? 

Kantar Emorilt tellitud analüüs käsitleb tele- ja trükimeediat. 

Kui altid on erakonnad andmeid jagama?

Loodame, et väga altid. See peaks olema erakondade huvides need kahtlused ümber lükata. 

Kas see on kohustuslik? 

Erakonnad on kohustatud jagama erakondade rahastamise järelevalve komisjonile infot. 

Tagasi üles