/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
/nginx/o/2019/06/26/12303043t1h6f2c.jpg)
Peaminister Jüri Ratas pani Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) poliitikutele südamele, et neil tuleb oma sõnavõttudes ja tegudes lähtuda põhimõtetest, millele nad on koalitsioonileppes alla kirjutanud. «Meil pole mitte mingit põhjust otsida Euroopa Liidule ajaloost võrdlusi. Need oleksid kunstlikud või lihtsalt valed,» kirjutas Ratas.
«Praeguse valitsuse koalitsioonileping ütleb, et lähtume välis- ja julgeolekupoliitikas Eesti rahvuslikest huvidest, riiklikust suveräänsusest ning rahvusvahelisest õigusest, järgides rahvusvahelisi kokkuleppeid ja ÜRO põhimõtteid. Samuti viime ellu iseseisvat ning järjepidevat välis- ja julgeolekupoliitikat eeskätt läbi oma kuuluvuse Euroopa Liitu ja NATO-sse. Eestile on oluline Euroopa Liidu ja NATO ühtsus ning koostöö. Näeme Euroopa Liitu riikide liidu, mitte liitriigina,» toonitas Ratas. Ta toonitas, et ainuüksi neile põhimõtetele on alla kirjutanud ka EKRE. «Seetõttu tuleb ka EKRE poliitikutel oma sõnavõttudes ja tegudes mainitud põhimõtetest lähtuda. Meil pole mitte mingit põhjust otsida Euroopa Liidule ajaloost võrdlusi. Need oleksid kunstlikud või lihtsalt valed.»
Välisministeeriumi asekantsler Matti Maasikas (Isamaa) küsis sotsiaalmeedia vahendusel peaminister Jüri Rataselt (Keskerakond) ja erakonnakaaslasest välisministrilt Urmas Reinsalult, kas Eesti välispoliitiline kurss on siseminister Mart Helme sõnu arvestades sama, mis varasemate valitsuste ajal.
«Vabariigi valitsuse liige võrdleb Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga. Meie diplomaatidel on üha keerulisem rääkida, et poliitika pole muutunud,» kirjutas Maasikas Twitteris, suunates oma säutsu Ratase ja Reinsalu kontodele. Ta tõi eraldi välja siseministri edastatud sõnumi jagada Briti peaministriga kogemusi suveräänsuse taastamisel.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees ja siseminister Mart Helme tervitas teisipäeval Boris Johnsoni tõusmist Ühendkunigriigi peaministriks ning lisas, et on idaeurooplasena valmis uuele juhile jagama teadmisi, kuidas oma riigi suveräänsust taastada, tõmmates sisuliselt võrdusmärgi Eesti Nõukogude Liidust lahkumise ja brittide Euroopa Liidust lahkumise vahele.
«Eesti inimesed mäletavad raskusi, mis tuli ületada, et lahkuda liidust, mille liikmed me ei tahtnud kunagi olla. Me olime valmis taluma ka raskusi ja tagasilööke. Oma tee valimine ei tule kunagi ilma hinda maksmata. Soovin teile jõudu ja meelekindlust teie ees seisvates väljakutsetes. Olen alati valmis jagama kogemusi, mida Ida-Euroopal on pakkuda oma suveräänsuse taastamisel,» kirjutas Helme.
Konservatiivide aseesimees, rahandusminister Martin Helme leiab, selles pole midagi skandaalset, kui võrreldakse Nõukogude Liitu ja Euroopa Liitu. Skandaalne on tema arvates aga hoopis miski muu. «Küll aga on skandaalne see, kui üks riigiametnik esitab nõudlikus, lausa ähvardavas toonis ülemuse positsioonilt küsimusi ministritele. Kes sa selline enda arvates oled?» sõnas minister tippametniku kohta.
Eesti välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Maasikas asub Ukrainas tööle tänavu sügisel vahetades sellel kohal välja senise EL-i saadiku Hugh Mingarelli, kes asus Kiievisse tööle 2016. aastal.
Maasikas oli aastatel 2001–2005 Eesti suursaadik Soomes ning 2005–2008 välisministeeriumi kantsler. Aastatel 2009–2010 töötas ta Euroopa Komisjoni laienemisvoliniku Olli Rehni kabinetis, alates augustist 2010 Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso nõunike meeskonnas.
Aastatel 2011-2016 oli Maasikas Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures. Alates Eesti eesistumisest 2017. aasta suvel on Maasikas täitnud Eesti eriesindaja positsiooni Euroopa Liidu juures.
Ratase sõnul on Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust kurb ja kahetsusväärne ning sellest on väga raske näha võitu ükskõik millisele osapoolele, olgu selleks britid, teised liikmesriigid või Euroopa Liit. «Samas peame me kõik nende demokraatliku otsusega leppima ning selle tagajärgedega tegelema,» nentis ta.
Peaminister meenutas, et Euroopa Liit on andnud Eestile ja Eestimaa inimestele väga palju sellist, mida praegu saame pidada enesestmõistetavaks, kuid mille puudumisel oleks meie elukvaliteet oluliselt teistsugune: vaba reisimine, töötamine ja õppimine, investeeringud, julgeolek, ühtne turg ja palju muud. «Meie majandus on kasvanud enam kui kaks ja pool korda, keskmine palk on kolmekordistunud. EL on toetanud meie rahu, vabadust, õigusriiki ja enesekindlust. Seda kõike näevad hästi ka Eestimaa elanikud. Erinevad küsitlused ja erinevad metoodikad näitavad meie inimeste toetust ELi kuulumisele väga kõrgena ning liikmesriikide keskmisest suuremana. Selline toetus ei ole juhuslik, vaid näitab, et meie kasu on tegelik.»
Eesti tähistas kevadel meie Euroopa Liitu astumise 15. aastapäeva.