Riigikogu liige Rait Maruste sõnul on Toompea lossi turvalisus- ja sissepääsureeglite üheks karmistamise põhjuseks sügisene õpetajate meeleavaldus, mis lõppes pedagoogide stiihilise lossis käiguga.
Õpetajate Toompea-retk karmistab turvareegleid
18. detsember 2011, 16:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseministeeriumis augustis toimunud tulistamine sundis riigiasutusi, teiste seas ka parlamenti, oma turvalisusreegleid ümber vaatama.
«Teine vallandav põhjus oli õpetajate manifestatsioon, mis läks kohati üle käte ja natukene kaugemale, kui ta algselt mõeldud oli,» ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste. Saadiku sõnul oli pikka aega räägitud sellest, et on vaja üle vaadata turvalisusreeglid ning see, kuidas külalised liiguvad, ning kes nende järgi vaatab.
«Kui kellelegi keelatakse sissepääs riigikogusse, siis selleks peaks olema õiguslik alus. Aga siiamaani mingil põhjusel seda polnud,» rääkis saadik. Seda muudatust oleks Maruste sõnul vaja selleks juhuks, kui riigikogusse soovib tulla mõni purjus või agressiivne inimene. «Ka peaksid kõik külalised selles majas olema identifitseeritavad, näiteks ajakirjanikel oleks oma pressi nimesilt, külalistel ja ekspertidel oma,» tõi Maruste näite veel ühest muudatusest.
Teistest muudatustest polnud Marust nõus rääkima, kuna riigikogu juhatuse esitatud ettepanekuid alles arutatakse. Lähiajal saadab põhiseaduskomisjon eelnõu fraktsioonidele arvamuse avaldamiseks ning ilmselt uue aasta alguses tuleb see taas põhiseaduskomisjonis kõne alla, misjärel otsustatakse eelnõu algatamine.
Õpetajad kogunesid tänavu 25. oktoobril Toompea lossi ette, et palka juurde nõutada. Pärast meeleavaldust kutsus keskerakondlasest saadik Peeter Võsa ligi 1500 õpetajad lossi.
Üks parlamendihoones käinud õpetaja nimetas käiku sõnadega «õpetajad vallutasid riigikogu». Tema sõnul mindi suure hulgaga korraga majja sisse, riigikogu turvanud politseinikud väidetavalt nende dokumente ei kontrollinud. Soovijad istusid riigikogu suures saalis laudade taha, hiljem viidi miitingust jäänud plakateid riigikogu liikmete kabinettide uste taha.
Karen Drambjan sisenes tänavu 11. augusti pärastlõunal kell 15 paiku kaitseministeeriumi hoonesse. Mees oli relvastatud püstoliga ja tulistas sellest. Ka kasutas ta lõhkepakette ja suitsu tekitavat pommi, kuid nende plahvatustes keegi vigastada ei saanud. Sissetungija hukkus tulevahetuse käigus.
Pärast vahejuhtumit kaitseministeeriumis viidi riigiasutustes läbi turvalisuskontroll ning politsei- ja piirivalveamet saatis kõigile ministeeriumidele, riigikogule ja mitmetele teistele riigiasutustele ettepanekud hoone füüsilise turvamise parandamiseks.