Postimehe analüüs: Keskerakonna ettepanek muuta valimisringkondi valimiste seisu ei mõjutaks

Keskerakonna ettepaneku järgi oleks Virumaa üks valimisringkond, Raplamaa oleks aga koos Hiiu-, Saare- ja Läänemaaga. Eraldi ringkond oleks ka Lasnamäe, Kristiine oleks koos Kesklinna ja Pirita linnasadega.

FOTO: Aarne Seppel.

Postimehe eritlus näitas, et Keskerakonna ringkondade muutmise ettepanek valimistulemust oluliselt ei mõjutaks.

Postimees arvutas välja plaanitavate ringkondade suurused ning projitseeris viimaste riigikogu valimiste tulemuste põhjal ka valimistulemuse. Selgus, et mandaatide jaotus jääks põhimõtteliselt samaks. Ainuke erinevus oleks üks lisamandaat Reformierakonnale ja üks mandaat vähem Keskerakonnale.

Keskerakond kaotanuks mandaadi Tallinnas ja Reformierakond võitnuks neljas maakonnas – Hiiu-, Saare-, Lääne-, ja Raplamaal – ühe lisamandaadi. Eelnev on loomulikult spekulatiivne ega tähenda, et ka päriselt nii oleks läinud.

Keskerakonna ettepaneku järgi oleks Ida- ja Lääne-Virumaa üks valimispiirkond, Raplamaa oleks Harjumaa asemel aga koos Hiiu-, Saare-, Läänemaaga. Tallinnas oleks senise kolme ringkonna asemel neli, sest Lasnamäe oleks eraldi. Kesklinna ja Pirita linnaosaga oleks liidetud Kristiine linnaosa.

Ringkondade arv kogu riigis oleks Keskerakonna ettepaneku järgi 12 ehk sama, mis praegu.

Keskerakonna idee autor Andrei Korobeinik lausus, et radikaalsemat muutust oleks valijale keerulisem seletada, ühtlasi ei tõstaks see valimiste usaldusväärsust. «Kui muudad [valimissüsteemi – toim.] oluliselt, siis muutuvad oluliselt ka mängureeglid ja ma ei tea, kas selleks on mõjuv põhjus,» lausus ta ning lisas, et «kohe kui läheb suurteks ümber korraldamisteks, siis lähevad ka vaidluseks väga tüliseks».

 

Erakonnad äraootaval seisukohal

Sotside peasekretär Rannar Vassiljev ütles, et kuna Eestis on proportsionaalne valimissüsteem, siis seda ei tasuks karta, et valimisringkondi ümber tehes mõni erakond suurelt võidaks või kaotaks.

Erakondade esindajad tõdesid peamiselt, et ei ole Keskerakonna ettepanekuga veel põhjalikult toetanud ning on äraootaval seisukohal. Pigem peaks nende sõnul kaaluma erapooletutest allikatest, näiteks valimisteenistusest, tulevaid ettepanekuid.

«Kui meil muidu on hea põhiseadus, siis selle kohaga on kehvasti, et riigikogu liikmed lepivad ise neid ringkondasid kokku. Seetõttu on keeruline saavutada ka seda kokkulepet,» ütles Isamaa põhiseaduskomisjoni liige Siim Kiisler.

«Valimisringkondade ümberjoonistamine on poliitikteaduste kontekstis üsna kurikuulus manipuleerimise objekt,» arvas ka Tallinna Ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson.

Reformierakonna peasekretäri Erkki Keldo ja EKRE riigikogu liikme Anti Poolameta sõnul tekitab natuke küsimusi ka see, kui liita Raplamaa Hiiu-, Saare- ja Läänemaaga. Keldo ütles, et selle ringkonna puhul saaks rääkida juba üle-Eestilisest ringkonnast, milles puuduks sidusus ja loogika, sest ringkonnaülest identiteeti oleks keerulisem leida.

«Mis ühendab hiidlast ja näiteks Kohila valla inimest, mul puudub ka arusaam,» ütles ta.

Eesti 200 juhatuse liige Igor Taro oli arvamusel, et Keskerakonna ettepaneku näol on tegu asendustegevusega. «Näeme selle «intellektuaalselt huvitava» idee taga totaalset mõttekrampi, mis on tabanud kõige suurema reitingulangusega valitsuserakonda,» lausus ta.

«Juhul, kui ka Teie analüüs näitas, et mandaatide jaotus mingit sisulist muutust kaasa ei too, siis võikski selle julgelt liigitada sooja õhu võngutamise rubriiki. Vaatame õue, keskkond on ohus! Toodame mõttetust arutelust eralduva süsinikdioksiidi asemel parem midagi kasulikku,» sõnas Taro.

 

Venekeelne enklaav Tallinnas

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi politoloog Rein Toomla ütles, et Keskerakonna ettepanek oleks praegusele süsteemile «kergeks leevenduseks», sest vahed suuremate ja väiksemate ringkondade vahel oleksid väiksemad.

Kui praegu on väikseimas ringkonnas viis mandaati ja suurimas 15 mandaati, siis Keskerakonna ettepaneku järgi oleks väikseimas seitse ja suurimas 12 mandaati.

Toomla arutles, et ideaalsena, kui jätta alles 12 valimisringkonda, võiks igas ringkonnas olla 7–10 mandaati. Seda on aga praeguse administratiivjaotusega keerulise saavutada, siis peaks juba hakkama maakondasid pooleks tegema. Näiteks peaks siis Virumaa Harjumaaga ühendama ja omakorda kolmeks jaotama, mis tekitaks omakorda igasuguseid muid probleeme.

Natuke kummalise probleemina tõi Toomla välja Lasnamäe, mis Keskerakonna ettepaneku järgi oleks eraldi valimisringkond. «Lasnamäel üksi eraldi tekiks väga spetsiifiline venekeelse valijaskonna ja venekeelsete kandidaatide enklaav,» sõnas ta ning lisas, et juba praegu pole seal eestlastest kandidaadid üleliia populaarsed.

Rein Toomla ütles, et kui läheneda asjale filosoofiliselt, siis pole tegelikult põhimõttelist muutust mandaatide jaotusesse vaja, sest juba praegu jagatakse neid õiglaselt.

«Sohki ei tehta, selles tähenduses olulist muutust pole vaja,» ütles ta ning lisas, et see, et vahed suurimate ja väikseimate ringkondade vahel on suured, on eeskätt poliitiline probleem, sest suured ringkonnad on eeskätt erakondade esinumbrite tõmbekeskusteks, väiksematest aga tuntud nimesid väga ei leia.

Ta ütles, et see palju hääli koguvad erakondade juhtkandidaadid suurtes ringkondades, nagu näiteks Harju- ja Raplamaa, on eeskätt oluline erakondadele.

«See, palju hääli sa kogud ei ole sulle endale tegelikult kuigi oluline, noh au ja kuulsus muidugi ja vaja Savisaare kunagine tulemus üle teha. Aga see on väga oluline erakonnale kompensatsioonimandaatide jaotamisel, et üks kandidaat koguks väga võimsa tulemuse,» ütles Toomla ning lisas, et imestab, miks tahab Keskerakond süsteemi ühtlasemaks teha, sest üldjuhul on suure ringkonna olemasolu erakondadele väga kasulik.

Ringkonnad on ajale jalgu jäänud

Riigikogu liige ja Keskerakonna valimisringkondade muutmise idee autor Andrei Korobeinik ütles, et valimisringkondi on eeskätt vaja muuta sellepärast, et praegu on vahe suurima ja väikseima vahel kärisenud juba kolmekordseks: kui Harju- ja Raplamaal on 15 mandaati, siis Lääne-Virumaal pelgalt viis.

See tähendab tema sõnul, et otse valimisringkonnast riigikokku pääseb näiteks Lääne-Virumaal vaid umbes kaks saadikut, teised pääseksid riigikokku kompensatsioonimandaadiga ehk erakondade üldnimekirjast.

«See ei ole kooskõlas selle esialgse mõttega, et saadikud esindavad riigikogus oma ringkonna valijat,» ütles ta.

Samal arvamusel oli ka EKRE riigikogu liige Anti Poolameks, kelle sõnul riivab kompensatsioonimandaat tihti valija õiglustunnet, sest valituks saadakse mitte häälte arvu, vaid erakondades tehtud otsuste põhjal.

«Suurem ringkonnamandaat võib tõsta ka valimisaktiivsust,» ütles ta.

Ühtlasi, sõnas Korobeinik, on väikestes ringkondades keerulisem omandada isikumandaati. Sama probleemi tõi eelmisel nädalal riigikogu põhiseaduskomisjonile saadetud kirjas välja ka õiguskantsler Ülle Madise.

Kui kõige suuremas ringkonnas Harju- ja Raplamaal piisas sel aastal isikumandaadi saamiseks 6,6 protsendi valimas käinute häältest, siis kõige väiksemas ringkonnas Lääne-Virumaal tuleb isikumandaadi saamiseks koguda viiendik häältest.

«See iseenesest ei kinnita, et Lääne-Virumaa edukas kandidaat peaks olema kolm korda edukam ja võimekam kui Harju-Raplamaa kandidaat, ent vaieldamatult mõjutab see erakondlikke otsuseid valimisnimekirjade koostamisel, kandidaatide reastamisel ringkonnanimekirjades ja üleriiklikus nimekirjas,» kirjutas Madise riigikogule.

Tagasi üles