Suur ring tuntud ärimehi pani Kaljulaidi pea sajatuhandesele kampaaniale õla alla
Täiendatud kl 19.52

Raimond Kaljulaid

FOTO: Erik Prozes

Hiljutistel Euroopa Parlamendi valimistel üksikkandidaadina kandideerinud Raimond Kaljulaidi kampaania läks maksma 95 240 eurot. Kampaaniast 8080 eurot tasus Kaljulaid ise. 

Enamik summast, 80 517 eurot kulus reklaamikuludeks. Nendest suurima kulu, kokku 20 993 eurot, moodustas Facebooki reklaam. Sellele järgnes telereklaam Postimees Grupis, mis läks maksma 15 000 eurot, ning telereklaam BMS Estonia OÜs (PBK telekanalis) 12 002 eurot. 

Kaljulaid panustas isiklikest vahenditest kampaaniale 8080 eurot. 

Kaljulaidi kampaania suurimateks toetajateks – kumbki 12 500 euroga – on ettevõtjad Ivan Turõgin ja Sergei Potapenko. Tegemist on esimeste Äripäeva Rikaste TOPi jõudnud krüptoettevõtjatega, kelle vara väärtuseks hindas Äripäev 2018. aastal 9 miljonit eurot (Potapenko) ja 14,9 miljonit eurot (Turõgin). 

«Ivan Turõginit ja Sergei Potapenkot tutvustas mulle üks ühine tuttav, kes arvas, et nad võiksid olla nõus minu kampaaniat toetama. Olen neile tänulik, et nad otsustasid seda teha,» selgitas Kaljulaid.

Kolmandaks suurimaks Kaljulaidi rahaliseks toetajaks on ärimees ja endine Edgar Savisaare nõunik Oleg Harlamov, kes panustas Kaljulaidi kampaaniasse 11 000 euroga. Kolme mehe seostest võib muuseas välja tuua ka selle, et Edgar Savisaar on Harlamovile võlgu 50 000 eurot ning Kaljulaidile 35 000 eurot, kirjutas Ärileht

Kaljulaidi sõnul tunneb ta Harlamovit juba väga ammusest ajast. Harlamov töötas BNSis ajal, mil Kaljulaid alustas tööd Tallinna linnapea Edgar Savisaare avalike suhete nõunikuna (Kaljulaid oli Savisaare nõunik aastatel 2002–2004). Nii puututi kokku tööalaselt meediaküsimustega. «Oleme hiljem hoidnud ühendust, sageli kohtunud ning olen ka temale kampaania toetamise eest väga tänulik. Jah, ettepaneku kampaaniat toetada tegin talle mina,» kirjeldas Kaljulaid. 

5000 euroga toetasid Kaljulaidi kampaaniat Eesti ühe suurema tarkvarafirma Helmese juht Jaan Pillesaar, edukas kinnisvaraarendaja Arle Mölder ja Andres Liinsoo (sündinud 1969), Joakim Johan Helenius ning Hansabussi juhatuse liige Neeme Tammis. 

Ettevõtja Kristjan Tolmats toetas kampaaniat 3000 euroga ning ehitusettevõtja Kristjan Mitt ja ettevõtja Adrian Roy Willetts kumbki 2500 euroga. 

Ettevõtja Indrek Kasela, kellest kui võimalikust Kaljulaidi kampaania rahastajast juba varem sahistati, pani poliitiku tegemistele õla alla tuhande euroga. Sama suure summaga toetas teda ka kohtutäitur Risto Sepp ning filmirežissöör, produtsent ja ettevõtja Peeter Rebane. 

«Oli nii neid, kellega võtsin ise ühendust kui ka neid, kes võtsid ühendust minuga,» ütles Kaljulaid kokkuvõtvalt. Ta lisas, et oli neid, kes reageerisid tema blogipostituse peale, kus ta kirjutas, kuidas kampaaniat toetada. Lisaks oli tema sõnul neid, kes tegid ülekande ilma, et oleks sellest Kaljulaidiga rääkinud. 

IT-firma Helmes juhi Jaan Pillesaare sõnul toetas ta Kaljulaidi väikese lootusega, et Europarlamendis oleks inimesi, kes toetavad Eesti integreerumist ülejäänud maailmaga, mitte sellest kaugenemist.

«Miks riigile kapseldumine on kahjulik, on näha ajaloost. Enam-vähem eranditult on sellised riigid ja nende kodanikud, lõpetanud äärmises vaesuses,» ütles Pillesaar.

Keskerakonnast lahku löönud ja üksikkandidaadina kandideerinud Raimond Kaljulaid kogus Euroopa Parlamendi valimistel 20 643 häält. Sisuliselt vajanuks Kaljulaid veel 15 000 häält lisaks, et saada endale seitsmes mandaat ehk nn Brexiti-koht.

Kaljulaidi populaarsust näitab aga asjaolu, et endise Põhja-Tallinna linnaosavanemana võttis ta pealinnas pooled oma kogutud häältest, rohkem kui kõik Isamaa kandidaadid ühtekokku. Ida-Virumaal tegi Kaljulaid Keskerakonna ja sotside järel kolmanda tulemuse. Ühtlasi kogus ta kaks korda rohkem hääli kui Eesti 200 nimekiri kokku. Kaljulaid jätkab praegu riigikogu nn aknaaluse ehk fraktsioonitu liikmena. 

Kaljulaid saab riigilt tagasi ka 2700 euro suuruse kautsjoni: seadusest tulenevalt makstakse eurovalimistel osalemise 2700 euro suurune kautsjon tagasi vähemalt viis protsenti hääli kogunud erakondadele ja üksikkandidaatidele.

Tagasi üles