/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
Õiguskantsler Ülle Madise tegi justiitsminister Raivo Aegile ettepaneku muuta erakonnaseadust nii, et erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) ettekirjutused keelatud annetuse tagastamiseks või riigieelarvesse kandmiseks tuleks muuta sundtäidetavaks, samuti võiks kaaluda keelatud annetuse rahastajale tagastamise asemel selle kandmist riigieelarvesse.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon palus õiguskantsleril hinnata erakonnaseaduses toodud viivisemäära põhiseaduspärasust. Seda hinnates leidis õiguskantsler, et keelatud annetust puudutavaid norme tuleks vaadata tervikuna.
Ehkki esmapilgul tunduvad erakondade rahastamispiirangute tagamise abinõud mõjusad, näitab praktika, et need siiski ei välista erakondade keelatud rahastamist ning seeläbi konkurentsieelise saamist.
«Leian, et EKS-s (erakonnaseaduses – A.P.) kehtestatud sanktsioonid keelatud annetuse võtmise eest ei ole arusaadavad, rakendatavad ega mõjusad. See on vastuolus õigusselguse põhimõttega,» märkis õiguskantsler justiitsministrile ja ERJK juhile saadetud kirjas. «Nii jääb reeglite järgimine paljuski vaid erakondade südametunnistuse asjaks,» lisas ta.
Üldjuhul tagastatakse keelatud annetus selle tegijale. Kui see ei ole võimalik, kantakse keelatud annetus riigieelarvesse. Selline kord ei motiveeri annetajaid ega erakondi keelatud annetuse tegemisest ja vastuvõtmisest loobuma, sest võimalikud tagajärjed on liiga leebed.
Keeld võiks olla mõjusam, kui seadus sätestaks, et annetuse viivitamata tagastamata jätmise korral tuleb see kanda riigieelarvesse. Iseäranis mõjus oleks see nõue keelatud annetuse tegijate suhtes. Erakondade ebaseaduslik rahastamine on keelatud ning keelatud annetuse tegija ei saa eeldada, et kui tema annetusest teada saadakse, siis see raha talle lihtsalt tagastatakse.
Ülle Madise sõnul tuleks keelatud annetuse vastuvõtmise tagajärjed seaduses selgelt kirja panna. ERJK ettekirjutused keelatud annetuse tagastamiseks või riigieelarvesse kandmiseks tuleks muuta sundtäidetavaks, samuti võiks kaaluda keelatud annetuse rahastajale tagastamise asemel selle kandmist riigieelarvesse.
Täpsustada tuleks ka reeglite rikkumise eest erakondadele riigieelarvelise eraldise vähendamise tingimusi ja korda ning laiendada erakondade rahastamise järelevalve komisjoni õigusi kolmandatelt isikutelt teavet saada.
Praegu saab ERJK nõuda dokumente vaid erakondadelt ja valimisliitudelt ning nende nimekirjas kandideerinud isikutelt või üksikkandidaatidelt. Kui komisjon ei saa nõuda teavet teistelt asjaga seotud isikutelt (näiteks annetuse tegijalt), on kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid välja selgitada väga keeruline.
«Seda puudust saab küll osaliselt kõrvaldada kohtumenetluses, kuid pelgalt dokumentide saamiseks kohtusse pöörduda ei ole järelevalve mõttes tõhus ning koormaks asjata õigussüsteemi,» märkis õiguskantsler.
Annetus erakonnale, valimisliidule ja üksikkandidaadile on lubatud ainult juhul, kui see vastab erakonnaseaduses loetletud tingimustele. Keelatud annetus tuleb viivitamata selle teinud isikule tagastada või – kui annetuse tagastamine on võimatu – riigieelarvesse kanda. Kui keelatud annetus on jäetud tagastamata või riigieelarvesse kandmata, võib ERJK annetuse saajale teha ettekirjutuse. Ettekirjutuste täitmata jätmise korral on võimalik määrata sunniraha ja nõuda viivist. Tagastamist nõudva ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ERJK määrata sunniraha (kuni 15 000 eurot, mida võib rakendada korduvalt).
Riigieelarvesse kandmist nõudva ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendub seadusest tulenevalt viivis (0,85% riigieelarvesse kantava summa jäägilt päevas). Kui keelatud annetuse tagastamiseks või riigieelarvesse kandmiseks tehtud ettekirjutuse jätab täitmata riigieelarvest toetust saav erakond või tema nimekirjas kandideerinud isik, vähendatakse lisaks ka erakonnale makstavat toetust. Keelatud annetuse tegemine ja vastuvõtmine on karistatavad ka väärteo- ja kriminaalkorras.
ERJK ettekirjutused ei ole praegu sundtäidetavad. Selleks, et sundida isikut ettekirjutust täitma, näeb seadus ette sunniraha (keelatud annetuse tagastamiseks) ja viivise (keelatud annetuse riigieelarvesse kandmiseks). Sunniraha saab sisse nõuda, kuid viivist mitte.
Valimisliitu ega üksikkandidaati ei saa ettekirjutust täitma sundida, sest seadus selleks võimalusi ette ei näe. Ettekirjutus ise ei ole sundtäidetav ning viivist kohaldatakse vaid erakondadele. Neid saab vaid väärteo- või kriminaalkorras karistada.
Ettekirjutus, millega selle adressaati kohustatakse keelatud annetust tagastama või riigieelarvesse kandma, ongi suunatud rahalise kohustuse täitmisele. «Seega võiksid ka ERJK ettekirjutused olla sundtäidetavad,» kirjutas Madise. Viivisemäär on küll suur (iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest tuleb riigieelarvesse maksta 0,85% võlasumma jäägilt), kuid õiguskantsleri hinnangul põhiseaduspärane.
«Suur ning eranditeta rakenduv viivis võiks motiveerida keelatud annetust mitte vastu võtma või võimalikult kiirelt riigieelarvesse kandma, aga kuna seadusest on puudu selle kohaldamise ja sissenõudmise mehhanism, on mõju näiline.»
Erakondade distsiplineerimiseks on võimalus vähendada ka riigi poolt eraldatavat toetust. Tasumata kopsakas viivis seda summat ei mõjutaks.