Ministriametist tagasi astunud Kuusik tahab riigilt üle 31 000 euro hüvitist (43)

Kuusik esitas 30. mail Tallinna halduskohtule kaebuse riigi vastu ning nõuab enda sunnitud tagasiastumise tõttu riigilt hüvitiseks 31 458 eurot ehk oma kuue kuu ametipalka. Kuusik oli teatavasti ministriametis poolteist päeva.

Kohtu pressiesindaja Anneli Vilu kinnitas Postimehele, et kohtule on laekunud taoline kaebus, kuid kohus pole veel edasiste sammude osas seisukohta võtnud. Nimelt on vastaspoolele ehk Vabariigi Valitsusele antud omapoolse seisukoha esitamiseks aega 14. juunini. Seejärel otsustab kohus, kas Kuusiku kaebus võetakse menetlusse või mitte. 

Mai alguses ütles riigikantselei kommunikatsiooniosakonna juht Urmas Seaver Kuusiku hüvitise teemat kommenteerides, et vabariigi valitsuse seadus ei näe ette hüvitise maksmist ministri tagasiastumisel omal soovil. Küll aga maksti Kuusikule palka 1,5 tööpäeva eest, mis on 374,5 eurot ja lisaks ka 74,9 euro suurust esindustasu, mis on maksuvaba. 

• Ühe päeva ametis olnud Kuusik ei saa lahkumishüvitist

Kuusik esitas peaminister ja Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele avalduse ministriametist tagasiastumiseks 30. aprillil. Kuusik teatas toona, et astub ministriametist tagasi valitsuse töörahu, oma maine puhastamise ja perekonna kaitsmise huvides.

«Esitasin erakonna esimehele Mart Helmele ja peaminister Jüri Ratasele avalduse ministriametist tagasiastumiseks. Kinnitan jätkuvalt, et minu vastu esitatud süüdistused on laim – ma ei ole vägivallatseja,» teatas Kuusik toona.

«Loobun ministri ametist mitte selle tõttu, et süüdistused minu vastu oleks tõsi, vaid vastupidi, selleks, et keskenduda enda kaitsmisele kriminaalasjas ja oma hea nime taastamisele,» teatas Kuusik.

Kuusiku ministriks saamisel paisati ajakirjanduses üles kahtlused tema vägivallatsemise kohta oma naisega, mistõttu politsei käivitas asjaolude selgitamiseks kriminaaluurimise.

Mai alguses kirjutas Postimees, et ühe päeva ametis olnud Kuusik ei saa lahkumishüvitist. Vabariigi valitsuse seadus ütleb, et peaministri ettepanekul ametist lahkunud ministril on õigus saada hüvitisena kuue kuu ametipalk. Ministrite palgad tõusid 1. aprillist 5243 euro peale.

Seaduse järgi ei maksta lahkumishüvitist järgmistel juhtudel:

• Kui ametist vabastatud valitsusliige nimetatakse pärast vabastamist sama valitsuse liikmeks.
• Valitsuse tagasiastumisel, kui vabanenud valitsuse liige nimetatakse vahetult järgneva valitsuse liikmeks.
• Valitsuse liikmele, kelle kohta tehtud süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud.
• Kui taastuvad ametist vabastatud valitsusliikme volitused riigikogu liikmena.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete juht Rasmus Ruuda kinnitas siis, et Kuusik siiski hüvitist ei saa. «Riigikantselei tegi analüüsi ja hüvitist ei maksta,» jäi ta selgitustes kidakeelseks.