Videod ja fotod: sotside uueks esimeheks sai Indrek Saar

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogu valis täna Tartus erakonna uueks esimeheks Indrek Saare.

Sotsiaaldemokraate neli aastat juhtinud Ossinovski teatas aprillis, et ta ei kandideeri enam erakonna esimeheks. Üldkogu delegaadid tegid Tartus valiku Riina Sikkuti, Indrek Saare ja Lauri Läänemetsa vahel, kellel kõigil on selja taga enam kui kuu väldanud väitlustuur, kus nad Eesti eri kohtades debateerisid sotsiaaldemokraatia väljakutsete ja erakonna tuleviku üle. 

Saar sai esimeheks teises hääletusvoorus, kus tema vastaskandidaat oli Lauri Läänemets. Teises hääletusvoorus jagati delegaatidele välja 446 hääletussedelit, millest valimiskasti lasti 435. Kolm sedelit olid kehtetud.

Indrek Saar sai 231 ja Lauri Läänemets 201 häält.

«Aitäh, sõbrad. See oli kõigi aegade ägedaim esimehe kampaania,» ütles Saar võidukones. Ta esitas üldkogule peasekretäri kandidaadiks Rannar Vassiljevi, kes ta ametisse kinnitas.

Riina Sikkut langes välja esimeses hääletusvoorus

Kolmandana sotside juhiks pürginud Riina Sikkut langes välja esimeses hääletusvoorus

Esimeses hääletusvoorus jagati välja 446 hääletussedelit, millest valimiskasti lasti 443. Üks hääletussedel oli kehtetu.

Lauri Läänemetsa poolt hääletas 164, Indrek Saare poolt 157 ja Riina Sikkuti poolt 120 sotside delegaati.

Aseesimeesteks said Läänemets, Raik, Pikhof ja Rand

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogu valis neli aseesimeest. Uued aseesmehed on endine Väätsa vallavanem Lauri Läänemets, riigikogu liikmed Katri Raik ja Heljo Pikhof ning Hiiu vallavanem Reili Rand.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogu valis täna ka erakonnale uue juhatuse. Üldkogu delegaatide valiku tulemusena kuuluvad juhatusse Jevgeni Ossinovski, Riina Sikkut, Eiki Nestor, Marina Kaljurand, Sven Mikser, Ivari Padar, Helmen Kütt, Tõnu Ints, Anto Liivat, Marju Lauristin, Kalvi Kõva ja Joosep Vimm. Juhatusse kuuluvad ka erakonna värskelt valitud aseesimehed Lauri Läänemets, Katri Raik, Heljo Pikhof ja Reili Rand.

Noori Sotsiaaldemokraate esindab juhatuses Elina Kersa, Naiskogu Kadri Eve Kislov ja Vanemaid Sotsiaaldemokraate Merike Metstak.

Ossinovski: SDE peab tehtud vigadest õppima

Üldkogul kõnelenud Jevgeni Ossinovski võttis kokku oma esimeheaja ja kutsus erakonnakaaslasi tehtud vigadest õppima ning ehitama edasi sotsiaaldemokraatlikku Eestit. Muuhulgas tõdes ta, et alkoholiaktsiise tõsteti liiga hoogsalt ning Reinsalu umbusaldamisel tehti viga. Ta märkis, et kui esimesel Jüri Ratase valitsusel poleks olnud vaja leida niivõrd kiiresti katteallikat riigieelarvesse, oleks õlleaktsiis jäänud tõstmata.

«Mul on olnud au teenida neli aastat esimehena maailma kõige ägedamat riiki. On olnud au juhtida erakonda, mille väärtused on ainsad, mis tagavad sõbraliku, targa ja avatud ühiskonna püsimise, kuid mille plaan Eestile on nii pikk, et enamik valijaid meid veel ei leidnud. Hindame kõike seda olulist, mis tänu meile on Eestis saavutatud. Õpime oma vigadest, et neid mitte korrata ja ehitame sotsiaaldemokraatlikku Eestit julgelt ja enesekindlalt edasi,» ütles  erakonnajuhi kohalt lahkuv Ossinovski oma aruandekõnes lõpetades.

Sotsiaaldemokraatidel jäi äsja selja taha oma ajaloo pikim järjestikune valitsemisperiood.

«Kolmes erinevas valitsuses ehitasime sotsiaaldemokraatlikumat Eestit ühtekokku viis aastat. Viimane valitsus oli eriti märgiline, kuna olime esmakordselt vasaktsentristlikus valitsusliidus ning meil õnnestus täita kõik oma olulisemad valimislubadused enamikes poliitikavaldkondades. Nii jõulist edasiminekut kultuuri-, tervise-, hariduse-, aga ka siseturvalisuse ja paljudes muudes eluvaldkondades pole olnud aastaid,» rääkis Ossinovski. «Valija tänas meid selle eest, aga andis meile kolmandiku võrra vähem kohti riigikogus, mille tulemusena oleme täna parlamendi väikseim fraktsioon ja sellisena opositsioonis.» 

Ossinovski analüüsis seejärel põhjalikult, miks valitsusvastutuse kandmine tõi kaasa sotsiaaldemokraatide populaarsuse languse.

«Vabandage tagasihoidlikkuse eest, aga erakonna kõige suurem viga oli see, et tema esimees oli Eesti ajaloo parim sotsiaalminister. Ja kindlasti mitte sellepärast, et ma Eikist, Marjust, Helmenist ja Riinast parem valdkonna asjatundja oleksin. Kindlasti ei ole. Olin erakonna esimees ja see andis mulle vajaliku jõuõla valitsusliidus, et teravaid, aga hädavajalikke sotsiaalpoliitika muudatusi läbi viia,» ütles Ossinovski.   

Olulisima asjana tõi ta välja tervishoiu rahastamise reformi, mille tulemusena suureneb järk-järgult täiendava eraldise kaudu haigekassa rahastamine, et eeskätt lüheneksid järjekorrad eriarstide juurde.

«Ja ehkki esmaseid tulemusi erialati hakkas lisaraha kohe andma, ei ole patsient seda tervikuna veel muidugi tundnud. Head viljad valmivad kaua,» tunnistas Ossinovski.

Põhjalikult peatus ta ka alkoholipoliitikal, mis on terviseministri vastutusalas ja kus  varasemad ministrid jätsid vajalikud asjad tuimalt sahtlisse tolmu koguma.

«Nad ei teinud seda juhuslikult, iga minister teab, et alkoholi- ja ravimitööstus on kõige jõhkramad lobigrupid,» lausus Ossinovski. «Tarmo Noop saab palgata PR-büroo, kelle tubli töö tulemusena saame ajalehes lugeda, et Eesti tegelik probleem on selles, et õlut juuakse meil liiga vähe. Ent eakas ema, kellele alkohoolikust poeg pensionipäeval peksa annab, et viinaraha saada, ajalehte ei kirjuta. Aga keegi peab ju tema eest seisma.»

Ka alkoholipoliitikas ei näe positiivseid tulemusi rahva tervisele mitte ühe ega kahe aastaga, vaid viie, mõnel juhul 10 aasta pärast, lisas ta. Ossinovski sõnul oli eelmise valitsuse üheks veaks see, et liialt palju asju võeti korraga ette.

«Meil ei jäänud  piisavalt aega, et poliitikaid erakonnas läbi arutada. Paradoksaalse tulemusena viimase 15 aasta kõige ambitsioonikama valitsusliidu kõik parteid kaotasid valimistel toetust. Seega, õppetund tulevikuks. Teeme oluliselt vähem, aga suudame seda paremini ühiskonnale selgitada,» märkis ta.

Ossinovski peatus oma kõnes ka brutaalse populismi pealetungil nii maailmas kui Eestis ja EKRE-l.

«On arvatud, et meie vastandumine EKRE-ga on meile kahju toonud. Mingit kunstlikku  poliittehnoloogilist vastandumist pole, lihtsalt meie ja EKRE juhtide väärtusmaailm ning käitumise eetilised printsiibid on objektiivselt vastandlikud. Sotsioloog Tõnis Saarts on sõnastanud EKRE liidrite soovi asendada senise liberaalsetel väärtustel põhineva Eesti uue, idaeuroopaliku demokraatiamudeli ja üli-rahvuskonservatiivse väärtussüsteemiga. Sellise väärtuspildi propageerimine on EKRE demokraatlik õigus. Ja meie demokraatlik õigus on teatada, et meie eeskujuks on Põhjala riigid, mis on rajatud solidaarsusel ja vabadusel. Et me ei soovi ühiskonda, kus iga teisitimõtleja, nõrgem või ükskõik mis mõttes teistsugune tunneb end alandatuna. Väärtusküsimuses ei ole leplikku keskteed – ei saa olla pooleldi tagakiusatud,» kinnitas Ossinovski. 

Samuti ei vahetata tema sõnul poliitiliseks peenrahaks inimõigusi.

«Inimõiguste kaitse ei ole nišipoliitika, vaid vundament. See vundament, millele vaba Eestit on ehitatud siiani ja tuleb ehitada edasi,» selgitas Ossinovski.

Tagasi üles