Esmaspäeval, päev pärast europarlamendi valimisi alustas valitsus halbade eelarveuudiste teatamisega. Nädala alguses valmis saadud riigieelarvestrateegiast (RES) selgus, et ministeeriumid peavad miljoneid eurosid kulutusi kokku tõmbama. Nii jääb näiteks ära teadusrahastuses ühe protsendini jõudmine SKTst. Samas dokumendis on välja toodud ka alkoholiaktsiisi langetamine ja II pensionisamba vabatahtlikuks muutumine.

Põhjusele, miks on valitsus seisus, kus majanduse ja maksulaekumiste kasvamise ajal on vaja kulusid kokku hoida, ei suuda keegi täpselt osutada. Postimees võttis sotsiaalminister Tanel Kiigega (Keskerakond) selle nädala põletaivamad teemad läbi.

Olite Keskerakonna strateeg hetkel, kui Ratas lubas teadusraha tõstmist ühe protsendini SKTst. Kas valitsusel ei olnud tõesti infot riigi rahanduse seisust ajal, kui teaduslepe allkirjastati?

Kui rahandusministeeriumi sügisene prognoos näitas, et lähiaastate eelarve oli struktuurses tasakaalus – isegi kerges ülejäägis –, siis meil ei olnud alust selles kahelda. Küll aga pärast riigikogu valimisi tuli kevadine majandusprognoos, mis oli oluliselt pessimistlikum.

See oli paradoksaalne olukord, kus 2018. aasta maksutulu oli 100,4 protsenti eelarves planeeritust, aga tagantjärele tarkusena oleks pidanud olema veelgi suurem – 103–104 protsenti. Teisalt olid teatud kulud investeeringute osas ja pensionimaksed prognoositust suuremad. Nelja aasta peale kokku tekkiski vajadus üle miljardi euro kulusid kokku hoida. Sellise kokkuhoiuvajaduse juures on väga keeruline ühte valdkonda sadu miljoneid lisaraha leida. Sellest on väga kahju.

Kommentaarid (24)
Copy