Riigikogu asus presidendiga vastasseisu ja võttis väljakuulutamata jäänud seaduse uuesti vastu (25)

Copy
Riigikogu istung.
Riigikogu istung. Foto: Sander Ilvest

Riigikogu võttis muutmata kujul uuesti vastu presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse, mis suurendab kaitseväe õigusi varjatult kontrollida isikuandmeid ning isikut varjatult jälgida.

Seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poolt hääletas 53 riigikogu liiget, vastuhääli oli 31. Poolt ja vastu hääletasid oma parima arusaama järgi nii koalitsiooni- kui ka opositsioonisaadikud. Ainsana eristusid sotsiaaldemokraadid, kes olid kõik seaduse muutmata kujul vastuvõtmise vastu.

Seaduse järgi saab kaitsevägi laiemad õigused isikute tausta kontrollimisel, et veenduda nende sobivuses teenida või töötada kaitseväes või teha koostööd kaitseväega. Ka annab seadus kaitseväele taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid registrikontrollist laiemas ulatuses ja kasutada konspiratsioonivõtteid, et tagada teabe kogumise varjatus.

President Kersti Kaljulaid jättis seaduse 7. märtsil välja kuulutamata, kuna tema hinnangul on seadus vastuolus põhiseadusega. Varjatud jälgimise andmine kaitseväele riivaks riigipea hinnangul inimeste põhiõigusi.

Mida teeb president nüüd?

Presidendi pressiesindaja Taavi Linnamäe sõnul on praegu vara öelda, mida president Kersti Kaljulaid kujunenud olukorras teeb.

«Presidendil on pärast riigikogu otsuse temani jõudmist aega kaks nädalat otsustada, kas kuulutada seadus välja või mitte,» ütles Linnamäe Postimehele.

Kaljulaid on kohtumistel riigikogu komisjonidega märkinud, et seaduse vastuvõtmisel muutmata kujul pöördub ta tõenäoliselt riigikohtusse.

Komisjonid suhtusid seaduse vastuvõtmisesse erinevalt

Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest liige Hanno Pevkur ütles riigikogus eelnõud tutvustades, et põhiseaduskomisjoni ettepanek on mitte toetada selle eelnõu vastuvõtmist muutmata kujul, töötada läbi need nüansid, millele president tähelepanu juhtis ja tulla esimesel võimalusel siia saali tagasi, et see eelnõu juba muudetud kujul vastu võtta.

Pevkur rõhutas, et põhiseaduskomisjonis ei leidnud mitte keegi, kaitseväel ei peaks olema võimalust oma julgeolekuala kontrollida.

«Kaitseväel peab olema võimalus Eesti riigikaitseliste ülesannetega tegeleda ja selleks kindlasti peavad olema kohased ja sobivad meetmed. Küsimus on pigem nende meetmete ulatuses. Kui vaadata praegu koostoimes kaitseväe korralduse seadust ja julgeolekuasutuste seadust, siis julgeolekuasutuste seaduses on täna toodud erimeetmed, mis väga tugevalt riivavad inimeste põhiõigusi, nendeks on siis erinevate andmebaaside kontroll inimest teavitamata ja samamoodi näiteks varjatud jälgimine. Neid meetmeid tänases kaitseväe korralduse seaduses kaitseväele ei ole antud, et oleks võimalik inimest siis varjatult jälgida või oleks võimalik teostada eraõiguslikest andmebaasidest kontrolli inimest teavitamata,» ütles Pevkur.

Ta märkis, et kaitsevägi saaks seadusega täiesti uued õigused ning tegemist on põhimõttelise poliitikamuudatusega. «Meie ülesanne on vaadata siin, et see tasakaal inimeste põhiõiguste tagamisel ja riigi julgeoleku tagamisel oleks olemas,» ütles Pevkur.

Riigikaitsekomisjoni kuuluv reformierakondlane Ants Laaneots ütles, et riigikaitsekomisjon teeb riigikogule ettepaneku võtta seadus muutmata kujul vastu.

«NATO piiririigina on eelhoiatus oluline nii Eestile kui NATO-le tervikuna, seda eriti tänast julgeolekuolukorda arvestades, seetõttu tuleb kaitseväele anda õigus võimalikult varajases faasis avastada kaitseväe julgeolekuala vastu suunatud tegevus. Seadus annab kaitseväele ka senisest paremad võimalused avastada võimalikud spioonid, riigireeturid ja peatada tundliku informatsiooni leke. Siinkohal rõhutan veel kord, et näiteks kaitseväe poolt teostatava taustakontrolli näol ei ole sellest seadusest lähtuvalt tegemist julgeolekukontrolliga, mida kangesti kardetakse, kuna viimane oli ja on siiani ja ka edaspidi kaitsepolitseiameti pädevuses,» ütles Laaneots.

Laaneots lisas, et 15. mail kohtus riigikaitsekomisjon presidendi Kersti Kaljulaidiga. President ütles komisjonile, et tema nägemuses on seadus vastuolus põhiseadusega ja kui riigikogu võtab seaduse muutmata kujul vastu, siis tõenäoliselt pöördub ta riigikohtusse. President mainis riigikaitsekomisjoni liikmetele, et ei ole selles osas lõplikku seisukohta võtnud.

«Kui president pöördub riigikohtusse, siis oleks riigikohtu lahend õigusselguse huvides lähtuvalt riigikaitseõigusest vajalik ning sellele saab tugineda edasises õigusloomes,» ütles Laaneots.

Konservatiivse Rahvaerakonna saadik Jaak Madisoni sõnul on loogiline, et eri komisjonidel on seaduse suhtes erinev vaatenurk, kuna kõik on ilmselt nõus sellega, et Eesti julgeolekut tuleb parandada, samas kui põhiseaduskomisjoni ülesanne on tagada inimeste põhiõiguste kaitse.

«Kõige parem lahendus minu isikliku arvamuse kohaselt on võtta seadus muutmata kujul vastu ja anda võimalus selleks, et president pöördub riigikohtusse. Me saaksime siis lõplikult riigikohtust selle tõe kätte, kas seal on põhiseaduslik riive või ei ole. Vastasel korral, kui me hakkame teda siin muutma, ühte lauset, kahte lauset, siis me venitame seda protsessi, kus me tegelikult ei tea, et millal see seadus reaalselt jõustub ja millal saab kaitsevägi vajalikud õigused, et tagada julgeolek. Kui see saab praegu muutmata kujul vastu võetud, presidendil tekib võimalus soovi korral pöörduda riigikohtusse, seega loodetavasti paari-kolme kuu jooksul on meil tõde käes,» ütles Madison.

President: sellise õiguse andmine kaitseväele riivab inimeste põhiõigusi

President Kersti Kaljulaid jättis seaduse 7. märtsil välja kuulutamata. Presidendi hinnangul oli seadus vastuolus põhiseadusega.

«Praegu kehtivas õigusruumis on politseile ja kaitsepolitseile antud kõik piisavad õigused sellise kontrolli läbiviimiseks, et tagada kaitseväe julgeolekualade kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Selliste õiguse täiendav andmine ka kaitseväele on ebaproportsionaalne ja riivab oluliselt julgeolekualal või selle läheduses viibivate inimeste põhiõigusi,» ütles riigipea seadust välja kuulutamata jättes.

Ta lisas, et eraldi küsimus on, kas politsei ametkondadel on piisavalt ressurssi nende ülesannete täitmiseks. «Aga see kindlasti ei saa olla piisav põhjendus uute varjatud jälgimise õiguste andmiseks. Ressursiküsimused tuleb lahendada eelarvekõneluste käigus.»

«Seaduses ei ole mõistet «varjatud jälgimine» avatud ega piiritletud, milliseid toiminguid võib kaitsevägi selle ülesande täitmisel teha. Ebapiisav regulatsioon, mille tagajärjeks võib olla isiku suhtes riigivõimu omavoli võimalus, on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvis 13 sätestatud õigusselguse põhimõttega,» teatas Kaljulaid.

Kommentaarid (25)
Copy
Tagasi üles