Suur kärpimine: ministeeriumid peavad miljoneid eurosid kulusid kokku tõmbama

Eelarvestrateegi arutelu Vihula mõisas.

FOTO: Mihkel Maripuu

Valitsus andis ministeeriumitele ülesande kärpida järgmise nelja aasta nii tegevuskulusid, investeeringuid kui tööjõukulusid.

Eile teatas valitsus, et on jõudnud kokkuleppele riigi eelarvestrateegias. Seal tehtud otsustest avalikustati eile vaid mõned üksikud, mida sai positiivselt välja mängida, kuid nende seas ei olnud infot, kui palju peab valitsus kulusid kokku hoidma.

Postimehele teadaolevalt on praeguseks juba ministeeriumitele laiali saadetud ülesanded, kui palju neil järgmistel aastatel riigi eelarvestrateegias kulusid kokku hoida tuleb.

Juba järgmisel aastal peavad ministeeriumid kärpima 3,2 protsenti. 2021. aasta eelarve peab olema 4,4 protsenti väiksem. 2022. aastal ja 2023. aastal jääb nõutud kärbe väiksemaks, vastavalt 1,7 ja 1,8 protsenti.

Rahandusministeerium kinnitas, et tegevuskulude ja tegevustoetuste kokkuhoidu on riigi eelarvestrateegiaga ette nähtud 2020. aastal 84 miljonit eurot, 2021. aastal 112 miljonit eurot, 2022. aastal 45 miljonit eurot ja 2023. aastal 45 miljonit eurot.

See puudutab nii investeeringuid, erinevaid toetusi, tegevuskulusid kui ka tööjõukulusid. Ehk pole välistatud suuremad või väiksemad koondamised. Kuidas ministeeriumid need kärped oma valdkonnas jaotavad, on iga ministeeriumi enda otsustada. Oluline on saavutada igaks aastaks nõutud kärbe.

Siinjuures tasub märkida, et mitmes valdkonnas, eriti sisejulgeoleku ja hariduse valdkonna osas, soovisid koalitsiooni moodustanud Keskerakond, Isamaa ja EKRE viia läbi palgatõuse.

Kärpekava saab avalikuks neljapäeval, mil valitsus riigi eelarvestrateegia aastateks 2020-2023 kinnitab.

Tagasi üles