Valitsus saavutas põhimõttelise kokkuleppe riigi eelarvestrateegias

Eelarvekõnelused Vihula mõisas.

FOTO: Sander Ilvest

Valitsus saavutas täna kabinetinõupidamisel põhimõttelise kokkuleppe aastate 2020–2023 riigi eelarvestrateegias ja 2020. aasta riigieelarve eelnõus. Eelarvestrateegia ning järgmise aasta eelarve eelnõu on valitsuse istungi päevakorras sellel neljapäeval.

Peaminister Jüri Ratase sõnul otsustas valitsus suurendada pensionäride maksuvaba tulu 50 euro võrra kuus. Erakorralist pensionitõusu arutab valitsus edasi sügisel. Üheks selle rahastamise allikaks saab teise pensionisamba reform.

Valitsus otsustas langetada lahja ja kange alkoholi aktsiisimäära 25 protsenti. Valitsus otsustas ka tubakaaktsiisi laugema tõusu – varem kavandatud 10-protsendise tõusu asemel 2020. aastal tõuseb aktsiis viis protsenti aastas järgmised neli aastat. See peaks valitsuse hinnangul ohjeldama piirikaubandust Lätiga.

Valitsus pidas oluliseks panustada riigikaitse kulutustesse, et nende osakaal püsiks kahe protsendi juures sisemajanduse koguproduktist (SKP). Sellele lisanduvad liitlaste vastuvõtmise kulutused ning täiendavad kaitseinvesteeringud.

Valitsus otsustas, et pensionäride maksuvaba tulu suureneb 50 euro võrra kuus, et parandada pensioniealiste huvi tööturul osaleda. Järgnevatel aastatel jätkub ka tavapärane pensionide tõus. Prognoosi järgi tõuseb 44-aastase staažiga inimese esimese samba keskmine vanaduspension nelja aastaga 115 euro võrra ehk 24 protsenti, jõudes 2023. aastaks 598 euroni.

Valitsus lubas jätta teaduskulutuste osakaalu praegusele tasemele ehk 0,71 protsendile SKPst.

Valitsus piirab riigi võlakoormuse kasvu. Seetõttu ei ole 2020. aastal oodata märkimisväärseid riigieelarvest rahastatavaid palgakasve. Valitsus otsustas ka tegevuskulude ja -toetuste varasemate plaanidega võrreldes aeglasema kasvu.

Valitsus otsustas parandada valitsussektori eelarvepositsiooni. Hinnanguliselt on 2019. aasta eelarve struktuurses puudujäägis 0,9 protsendiga SKPst. Järgmisel aastal kahaneb struktuurne puudujääk 0,4 protsendile ja 2021. aastal jõuab eelarve struktuursesse tasakaalu, mis püsib ka aastatel 2022 ja 2023. Aastatel 2020–2023 on valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon kavandatud ülejääki.

Küll aga loobub valitsus reeglist, mis hetkel nõuab minevikus tekkinud puudujääkide kompenseerimist samas summas ülejääkidega tulevikus. Seoses sellega kaotatakse ka eelarvetasakaalu arvestus mitme aasta keskmisena. Uue kava järgi taastatakse nõue koostada valitsemissektori eelarve struktuurses tasakaalus igal aastal.

Tagasi üles