E-hääletajad klõpsasid poole kõigist antud häältest

Urmas Jaagant
, reporter
Copy
Valimisaktiivsus Eestis
Valimisaktiivsus Eestis Foto: Pm

Eestlased osalesid Euroopa Parlamendi valimistel usinamalt kui viis aastat tagasi, aga kasv tuli oodatust oluliselt väiksem. Seekord käis valimas 37,3, 2014. aastal 36,5 protsenti valijaskonnast.

Enne valimispäeva võis ennustada aktiivsust, mis tõuseb oluliselt lähemale 40 protsendile, sest selleks andis alust eel- ja e-hääletusel osalemise kõrge protsent. Peaaegu pool seekord Euroopa Parlamendi valimistel antud häältest tuli e-häälena. See tähendab ühtlasi, et kogu valimisaktiivsuse 0,8-protsendiline kasv tuli e-häältest. Kui digihääletajate arv olnuks sama mis viis aastat tagasi, oleks üldine valimisaktiivsus tulnud sel korral isegi madalam kui 2014. aastal.

Kui kanda europarlamendi valimiste hääletusele üle äsjaste riigikogu valimiste muster, siis võib arvata, et e-hääletusel korjas kõige suurema häältesaagi Reformierakond. Kuna e-hääletajate arv 2014. aastaga võrreldes kasvas, aga jaoskonnas valijate hulk langes, tähendab see suuremat edu just neile, kellel enim e-valijaid. Riigikogu valimistel oli e-häälte osakaal kõigi antud häälte seas isegi väiksem kui nüüd europarlamendi valimistel. Kuigi Postimehe trükkimineku ajaks valimiste võitja veel teada polnud, viitas kõik sellele, et võidab Reformierakond, nagu ennustatigi.

Seevastu Keskerakonnale näitavad valimisaktiivsuse arvud kõike muud kui head. Peaministripartei panustas kampaanias sisuliselt ainult Yana Toomile, kelle peamine valijaskond on Ida-Virumaa ja Tallinna venekeelsed valijad.

Nii nagu venekeelsed valijad korraldasid Keskerakonnale väga halva üllatuse paar kuud tagasi riigikogu valimistel, tegid nad seda ka eile. Ida-Virumaa oli nii 2014. aasta europarlamendi valimistel kui ka sel korral kõige madalama valimisaktiivsusega piirkond. On aga märkimisväärne, et Ida-Virumaal oli valijate aktiivsus seekord veel madalam kui 2014. aastal. See tähendab, et muukeelsete valijate huvi hääletama minna kahanes veelgi.

Ajalehe Põhjarannik andmetel oli ida-Virumaa keskmisest kõrgem valimisaktiivsus üksnes maakonnakeskuses Jõhvis, kuid kahes suuremas linnas, Narvas ja Kohtla-Järvel, jäi huvi valimiste vastu eriti madalaks.

Lohutuseks keskerakondlastele ei ole ka Tallinna valimisaktiivsus. Seal langes aktiivsus 2014. aastaga võrreldes samuti, kuigi mitte nii suurelt kui Ida-Virumaal. Viis aastat tagasi osales Tallinnas europarlamendi valimistel 44 protsenti valijaid, sel korral 42,2 protsenti.

Maakondade peale kokku ongi Ida-Virumaa ja Tallinn need kaks piirkonda, kus valimisaktiivsus 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistega võrreldes langes. Kõikjal mujal on aktiivsus rohkem või vähem kasvanud. Samas oli Tallinn ikkagi kõige suurema valijate aktiivsusega piirkond. Üle 40 protsendi käis valijaid häält andmas veel Harju maakonnas ja Tartu linnas. 40 protsendile kõige lähemale jõudsid aktiivsuselt Hiiu, Lääne ja Tartu maakond.

Kui Eestis kasvas Euroopa Parlamendi valimistel hääletanute arv eelmise korraga võrreldes vaid pisut, siis Euroopas tervikuna on oodata isegi üle 50-protsendilist aktiivsust. Tõenäoliselt tuleb Euroopas kokku viimase 20 aasta kõige kõrgem aktiivsusarv.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles