Interaktiivne kalender: vaata, mis on valitsusel plaanis 100 päeva jooksul ja mida arvavad sellest eelmised ministrid (7)

Uus valitsus. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees
Copy

Et aga uus valitsus end uhke plaaniga liiga mugavalt tunda ei saaks, palus Postimees mitmel endisel ministril oma kunagise valitsemisala plaanid kriitilise pilguga üle vaadata ning sellele oma hinnang anda.

Andrus Ansip.
Andrus Ansip. Foto: HANS PUNZ / AFP / Scanpix

Andrus Ansip (peaminister 2005-2014):

«Miks ma peaksin neid plaani kirjutatud sõnu tõsiselt võtma?»

Rekordilised üheksa aastat peaministri leiba maitsnud Andrus Ansip (RE), kes on praeguse valitsuse tegevuse suhtes olnud korduvalt kriitiline, ei hoidnud end ka Postimehega suheldes tagasi, nentides, et Jüri Ratase juhitud valitsus on korduvalt tõestanud, et sõna ei maksa midagi ning seetõttu on keeruline, kui mitte võimatu 100 päeva plaani kuidagi hinnata.

«Miks ma peaksin neid plaani kirjutatud sõnu tõsiselt võtma? Nad ütlevad Eesti mainet kahjustavate ja inimesi solvavate sõnade kohta ikka, et need on vaid sõnad. Tulevat ära oodata teod. Andmata endale aru, et poliitiku sõnadel on tagajärjed,» rääkis Ansip.

«Võtame näiteks esimese punkti: edendame sidusat, hoolivat ja sallivat ühiskonda, mille liikmed tunnevad end turvaliselt ja ühiskonna ellu kaasatuna. Ükski varasem valitsus pole nii palju sidususest rääkinud ja ükski varasem valitsus pole olnud nii kaugel sidusast ühiskonnast. Naisi, arste, presidenti, kohtunikke, lastekaitsjaid, ajakirjanikke, julgeolekuasutuste töötajaid ja teisi on oma sõnadega valitsuse tasemel alavääristatud. Kuidas saab võtta tõsiselt valitsuse plaani, milles on palju sõnu, mis ei tähenda midagi,» küsib Ansip.

Ansipi sõnul peaks valitsuse tööplaan andma igale inimesele, olgu ta palgatööline või ettevõtja, teadmise, missuguses suunas hakkavad asjad arenema. «Õiguskindlus ja valitsuse tegevuse etteaimatavus on oluline kõigile Eestis elavatele inimestele, aga eriti potentsiaalsetele investoritele. Selles plaanis selget ja usutavat sõnumit ei ole. Mõni lause selles plaanis on küll tuttav varasematest taolistest plaanidest, kuid võõras kontekstis on need laused täiesti sisutühjad,» kommenteeris kauaaegne valitsusjuht uue valitsuse plaane.

Rein Lang.
Rein Lang. Foto: Sander Ilvest

Rein Lang (justiitsminister 2005-2011):

«Eks see üks imelik plaan ole.»

Endine justiitsminister Rein Lang oli aga nõus plaani märksa põhjalikumalt pulkadeks võtma.

Punktid, mis on justiitsministri vastutada:

  • 3.15. Kodanikuühiskonna kaasamine seadusloomesse. Väljundiks on «Õiguspoliitika põhialused aastani 2030».

Kommentaar: Jääme huviga ootama, millega täiendavalt välja tullakse. Kaasamine on õiguslikult täiesti korralikult reguleeritud ja ka paika loksunud. Probleem on pigem formaalselt kehtiva süsteemi järgimises. Valitsuse õiguspoliitka ettekanne Riigikogule tulneb seadusest. Eestisse oleks vaja lobistide regulatsiooni ja kui see valitsuse ettekandes välja hõigatakse, oleks väga hea. Miks seda ei taheta avalikult öelda, on arusaamatu.

  • 3.3. Vabariigi Valitsuse seaduse kontseptsioon.

Kommentaar: Seda on tehtud alates 2010.aastast kui justiitsministeeriumis valmis riigihalduse ümberkorraldamise kava. Loodetavasti sel korral õnnestub. Probleem on Valitsuse Seaduse (muutmiseks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust) ja valitsemise seaduse eristamises. Seni on ka palju vaieldud peaministri õigusliku seisundi üle.

  • 3.14. Poliitilise välireklaami keelu tühistamine.

Kommetaar: Loodetavasti nüüd õnnestub. Kõik mõjuanalüüsid on ammu tehtud ja need kõik leiavad, et kehtivad piirangud on ilmselgelt ebamõistlikud. Vaatamata Riigikogu põhiseaduskomisjoni tungivale soovitusele esitada vastav eelnõu, ei liikunud justiitsminster Anvelt selle teemaga 2014.a. edasi.

  • 4.7. Täitementluse ümberkorraldamise kontseptsioon.

Kommentaar: Täitementluses on probleeme ja seda tuleb kindlasti parandada. Soovin jõudu! Tulevad põhimõttelised vaidlused.

  • 2.8. Arendame digitaalset menetlust ja IKT tehnoloogiat menetluses. Väljundiks «Kriminaalpoliitika arengusuunad».

Kommentaar: Valitsuse ettekanne tuleneb jällegi kehtivast seadusest. Tehnoloogia kasutuselevõtuks ei ole vaja ettekannet vaid igapäevaseid tegevusi ja raha. Kriminaalmenetluse digitaliseerimine on hädavajalik, aga see saab olema kallis projekt. Tegu on väga selgelt eelarvepoliitilise otsusega.

  • 4.11. Eriprokurörid prioriteetsete teemade menetlemiseks.

Kommentaar: Arusaamatu punkt. Tänane seadus võimaldab nimetada eriasjade prokuröre oluliste kriminaalasjade menetlemiseks. Ilmselt peetakse silmas nn. Muelleri-tüüpi eriprokuröre. Mina erilist vajadust selleks ei näe, aga kui midagi targemat teha pole, võib ju selle üle käivitada poliitilise ja riigiõigusliku vaidluse. Pigem asendustegevus.

Mõned muud punktid:

  • Pere- ja rahvastikupoliitikaga tegeleva struktuuriüksuse loomine siseministeeriumisse.

Kommentaar: Et siis loome jälle riigi struktuuri koos ametikohtadega. See ei mahu kuidagi riigireformi üldise loogika raamidesse.

  • 11.6. Võitlus perevägivallaga

Kommentaar: See on ajalooliselt olnud teema justiitsminisri portfellis. Millegipärast on see teema liigutatud siseministri haldusalasse. Miks? Ja kust tuleb siseministeeriumi vastav kompetents?

  • 3.8. Riigieelarve revisjon

Kommentaar: Väga oluline ja vajalik punkt ja suvi ongi parim aeg selle tegemiseks. Jõudu ja edu! Eelmine revisjon viidi läbi 2010.a. majanduskriisi tõttu.

  • 2.31. Eraldi struktuuriüksus PPA-s piirivalve haldamiseks

Kommentaar: Loodetavasti näitab planeeritav analüüs selle mõttetust.

Kristen Michal.
Kristen Michal. Foto: Mihkel Maripuu

Kristen Michal (majandusminister 2015-2016):

«Tuleb kuulata asjatundjaid.»

Punktid, mis on majandus- ja taristuministri vastutada:

  • Eesti Teede erastamine 30.05.2019 otsustada

Kommentaar: Lühidalt: asi ammu ootel, tuleb ära teha ja asuda kohe edasi liikuma riigi funktsioonide jaoks mittevajaliku vara eratule viimisega. Aastal 2016 algatas tollane majandus- ja taristuminister (Michal) muuhulgas ka Eesti Teede nimelise teehooldusettevõtte erastamise.

Selleks tuli üles öelda riigi sisetehinguna sõlmitud teeninduslepped ja osaleda vabal konkursil teistega, lisaks korrastada ettevõtte struktuuri. Ettevõte oleks võinud minna erastamisele juba aasta tagasi, jäi venima, hea, et nüüd asi edasi liigub, selgus ja põhimõtete järgimine on sellistes plaanides oluline.

Erastamisest laiemalt – mina lähtusin riigi ettevõtteid korrastades printsiibist, et ettevõtted mis ei täida riigile hädavajalikke funktsioone, näiteks turutõrke või loomuliku monopoli korral või pole julgeolekuks vajalikud, võiks erastada. Sellesse ritta tasuks lisada Nordica, Operaili, Teede Tehnokeskusest osa koos osaga Metroserdist, Omniva pakiäri ning selle loeteluga saaks minna edasi.

Printsiip peaks olema, et riik ei konkureeri toimival turul, tegeledes sellega mis on tema ülesanne, olla reeglite looja ja vajadusel järelevalvaja. Kui meenutada, siis Omniva pakiäri erastamise vastu olid vasakpoolsed, meil oli tollal päris tõsine tüli kui küsisin, et millises ideoloogias küll on pakivedu automaatide vahel riigi kantav funktsioon. Samas Nordica erastamist või partneri leidmist vasakpoolsed toetasid, Eesti inimestele ja majandusele on peamine, et oleks võimalikult palju häid otseühendusi ning kui oleks ambitsiooniga ettevõte kes tahaks sellel turul tegutseda või laieneda, oleks see taas hea uudis kliendile.

  • Paremad rongiühendused Eesti sees ja uued rongid 6.06.2019

Kommentaar: kindlasti vajalik tegevus ja loodan, et majandus- ja taristuministeerium selleks rahastuse saab. Elron on korduvalt soovinud uusi ronge osta, ning hulk aega seisis see eeskätt nende endi taga, ka minu ajal palusime arvutusi, millised on võimalused uute rongide jaoks, ei saanudki, valitsus vahetus enne. Ei tea kas minu järeltulija Simson sai, kuid teades, et Elroni juhiks on konkursil valitud MKMi kantsler arvan, et jää võiks liikuma hakata. Konkreetselt numbrid lauale, et saaks kaaluda uusi ronge, kus muuhulgas võiks ka vee, kohvi, tee ja ajalehe ostmise võimalus algselt sisse planeeritud olla (erinevalt praegustest, kus automaat pandi kõige kitsama koha peale ette nagu kiusuks).

Teine pool sellest punktist, et rongiliiklus oleks seotud ka muude liikumisviisidega on samuti loomulik, sama probleemiga maadleb näiteks Tallinn, kus Aas oli pikalt kommunaalvaldkonnas tegev, rattateed ei saa omavahel kokku või on teele joonistatud kitsalt. Samal ajal ühistarnspordiga, isegi kui tasutuna liikumine on langenud 2012 tegid inimestest töösõite 42%, aaastal 2017 35%, ehk vähenemine. Selle vastu aitabki kaasaegne planeerimine, uued lahendused, ühendused ning paindlikkus erinevate transpordiliikide vahel. MKMi haldusalas ja Eestis on kindlasti hulk selle valdkonna häid asjatundjaid, loodame, et neid kuulatakse.

  • 11.1 Majandus- ja taristuministri määruse eelnõu «Lasterikaste perede kodutoetuse andmise tingimused»

Kommentaar: 8.08 ehk sügiseks tuleb MKMil esitada ministri määruse eelnõu, kuidas valitsusliit tagab lasterikastele ja noortele peredele võimaluse omaosaluseta kodulaenu saada, ütleb 100 päeva tööplaan.

Sellest tekstist hetkel ei selgu palju muud kui, et kaasajastakse Kredexi kodutoetuse kriteeriume ja summasid ning seda tehakse ministri tasandil. Detaile teadmata saab öelda ehk seda, et juba varem on olnud lahendused, et noorte perede ja spetsialistide kodulaenu sissemakse oleks minimaalseks viidud, 10%. On ka panku, mis pakuvad koos Kredexi lisatagatisega laenu 90-100% ostu väärtusest noortele peredele, kaitseväelastele jne. Mida täpselt muudetakse, keda see puudutab, mis on selle kulu jne, eks see vajab selgitamist.

Seega palju sõltub mis on selle määruse sisu, riskide poolel näevad kinnisvaravaldkonna ja finantssektori asjatundjad ohtu, et sissemakseta kinnisvarasoetamine tõstab hind (mis on niigi kõrged), vähendab isiklikku vastutust oma otsuste eest ning majanduse jahtumisel või kriisis on inimene pikalt seotud kõrge laenumaksega, mis sel hetkel võib üle jõu käia. Ootan määruse sisu ära, siis saan ka täpsema hinnangu anda.

Kokkuvõtteks: esimeses punktis – oleks juba aeg ja julgemalt, teises hoogu ja kuulata tuleks ka neid kes transpordi ja liikuvuse planeerimisega tegelevad ning kolmanda lubaduse sisu ja ulatus alles selgub.

Katri Raik.
Katri Raik. Foto: Mihkel Maripuu

Katri Raik (siseminister 2018-2019):

«Midagi head siit küll ei tule.»

Punktid, mis on siseministri vastutada:

  • 11.6. Võitleme perevägivallaga, analüüsime praeguseid menetluspraktikaid ning kujundame välja tõhusamad meetmed, sh täiendades seaduseid.

Kommentaar: See on püsivalt töös ning oli kavandatud jooksva tööna koos justiitsministeeriumi ja sotisaalministeeriumiga. Arvestades Mart Helme väljaütlemisi, siis tal puudub arusaam perevägivalla olemusest ning vajalikest tegevustest adekvaatne arusaam. Siin oleks saanud peaminister otsustada, oleks olnud ka riigimehelik, selle ülesande usaldada justiitsministri vedada.

  • 2.15. Hoiame immigratsioonipoliitika Eesti kontrolli all. - Välismaalaste seaduse IV etapi muudatused, mis puudutavad Eestis ajutiselt viibivate välismaalaste elukoha registreerimist rahvastikuregistris ja digitaalset nomaadlust.

Kommentaar: See on eelmise valitsuse praktika jätkamine. On mitmekordselt dokumenteeritud eelmise valitsuse seisukoht, mis ütleb, et Eesti ei nõustu kohustuslike kvootidega. Välismaalaste seaduse IV etapp valmis oma sisult juba eelmise valitsuse ajal ning seega ei ole tegemist mingi uue algatusega.

  • 2.15. Hoiame immigratsioonipoliitika Eesti kontrolli all. - Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muudatuste eelnõu.

Kommentaar: Taaskord on tegemist juba eelmise valitsuse seisukohaga kvootide osas. Mingit muudatust ei ole. Seadusemuudatused, mis on esile toodud, on samuti juba eelmise valitsuse ajal koostatud. Ei selgu, kas soovitakse sisuliselt midagi muuta.

  • 3.28. Kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu

Kommentaar: Järjekordselt juba eelmises valitsuses koostatud eelnõu kavandatud esitamine.

  • 2.16. Siseturvalisuse arengukava 2030 koostamise ettepanek

Kommentaar: Eelmise valitsuse tegevuse jätkamine. Ei ole sõnastuslikult signaali, et uus poliitiline suunitlus kavandatud oleks. Esitati ministeeriumitele juba 2019. aasta alguses.

  • 2.31. Loome eraldi eelarvega piirivalve struktuuriüksuse PPA-s, tagades asjakohase relvastuse ja muu varustuse. - Analüüs ja ettepanekud piiri valvamise funktsiooni tugevdamiseks PPA-s

Kommentaar: Sellise sisu osas ebavajalik. Piirivalve tõhustamine läbi lisarahastuse on loomulikult saavutatav. Seejuures ei anna eraldi struktuuriüksuse loomine mingit lisandväärtust – see on puhas poliitiline palagan. Samuti on piirivalve üks paremini relvastatud ja varustatud ametkond Eestis. Eraldi rahastus on piirivalvele juba preagu tagatud. Selle suurendamine on piirivalve võimekuse tagamiseks hea. Küsimus on pigem siis selles, et mille arvelt see lisasüst tuleb.

Jürgen Ligi.
Jürgen Ligi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Jürgen Ligi (rahandusminister 2009-2014):

«Helme peaks õppima, mitte praalima.»

Punktid, mis on rahandusministri vastutada:

  • 12.5. Analüüs ja ettepanekud välistippspetsialistide tööjõumaksude tagasimakse või toetuse süsteemi rakendamise kohta äriühingute tööjõumaksude ajutiseks vähendamiseks.

Kommentaar: Maksuvabastusena halb mõte, päritolu ei saa anda sellist eelist ja pretsedent avab Pandora laegast. Aga kaalutud toetusena peaks mu teada olema juba ammu kehtiv meede.

  • 8.25.1. Teise pensionisambaga liitunud ja tulevikus liituvad inimesed saavad õiguse teise pensionisamba skeemist avalduse alusel väljuda. Väljunud inimesi koheldakse analoogselt nendega, kes ei ole teise sambaga liitunud. Selleks töötame välja väljamaksmise tingimused ja korra. Väljamaksed teise samba pensionifondidest tehakse pärast avalduse esitamist kahe aasta jooksul ning neilt tasutakse tulumaks.

Kommentaar: Kriminaalne valimislubadus, mida ei õigusta ükski analüüs, mis aga ära otsustati ilma selleta. Maksab valusalt kätte kogu ühiskonnale juba kümne aasta pärast, õõnestab majandust kohe, samuti usaldust riigi vastu. Aga lühiajaliselt ja silmamoondusena võimaldab valitsusel kuludega kiidelda.

Võrdse kohtlemise punktil saab olla ainult üks seletus: ka mitteliitunud saavad tagasiulatuvalt tagasi oma 4% sotsiaalmaksu. Peakski saama vôrdse kohtlemise korral selles lolluses.

  • 12.1.Anname erainvestoritele võimaluse investeerida praegu riigile kuuluvatesse äriühingutesse. Selleks müüme osaluse nendes riigi äriühingutes, mida riik strateegiliste huvide tõttu omama ei pea.

Kommentaar: Alati mõistlik hoiak ülearust mitte omada, sônastus populistlik ja rakendamine kipub takerdma. Mäletan, kuidas takistati valitsuses Eesti Teede müüki, nüüd räägitakse sellest jälle.

  • 2.9.Ennetame, tõkestame ja avastame korruptsiooni, finantskuritegevust ja rahapesu, arendame kriminaaltulu konfiskeerimise võimekust.

Kommentaar: Rahapesu eelnõu on riigikogus, samm väga pisike võrreldes käraga, mida teema ümber on tehtud poliitilise määrimise eesmärgil. Eelmises kogus praaliti aasta otsa, aga tehtud saadi ainult üks direktiivi ülevõtmine. Igatahes on rahapesu rahvusvaheline käsitlus alates 2012. järsult muutunud ja Eesti pole siin jalgu jäänud. Korruptsiooni ja kriminaalse tulu konfiskeerimise jutt on propaganda, midagi radikaalset selle taga kindlasti pole, vastasel korral oleks Reinsalu selle enne valimisi välja hüüdnud.

  • 3.8. Viime läbi riigieelarve laiapõhjalise revisjoni, mille käigus vaatame üle kõik riigi tulu- ja kuluallikad ning hindame nende eesmärgipärasust.

Kommentaar: Helmel tuleks alustada õppimisest, mitte praalimisest. Ta ei tunne oma tööd ega raskusi kulude kärpimisel. Iga minister peab asjaga tegelema nagunii olukorras, kus Ratse valitsus on tekitanud ajaloo tõsiseima eelarvekriisi, masu välja arvatud, samas kaitseb iga minister oma haldusala kulusid. Ja Helme ei tea nendest mitte midagi.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles