Olukorra hinnang: Tüütu kikilips. Poliitikutele on pinnuks struktuurse tasakaalu nõue, mis nõuab headel aegadel kokkuhoidmist. Kärpida või mitte, see on küsimus.

Valitsus kogunes eile Vihulas, ka Poliitikaradar on eilsest alates kohal. Mis toimus eile, millise suuna ja mis teemadel arutelud võtsid, saate lugeda nii Postimehe tänasest paberlehest.

LÄHEB ASJAKS!

Päris asjani ehk «mis tuleb jätta, mis võtta» vaidlusteni jõudsid ministrid eile alles õhtutundidel, veidi enne kui arutelu ametik osa lõppenuks kuulutati. See päris asi ehk tegelik vaidlus selle üle, millised read mitmetest sadadest Exceli tabelis alles jäävad ja millised mitte, hakkas pihta just täna hommikul.

Mis on valikud? Kõige laiemas plaanis on vaja täna ära otsustada mitu asja, mis määravad suuresti ka selle, kui palju ridu soovidest ning poliitikute lubadustest saavad eluks vajaliku doosi eurosid. Neid otsuseid ei saa teha enne kui on selge, mis saab...

...kärpimisest. Nelja aasta eelarvestrateegiat (RES) ootab eelmisel aastal koostatuga võrreldes tõenäoliselt ees kärpimine. Makse laekub aina rohkem, palgad kasvavad, majandus kasvab, miks siis kärpida? Sest kõri pigistab kikilips ehk struktuurse eelarvetasakaalu nõue. Väga lihtsustatult tähendab see, et kui majandusel läheb hästi, peab valitsus vähem kulutama ja vastupidi. Mitmetel vähemkogenud poliitikutel võtab selline mõte kuuldavasti pea higiseks. Aga pääsu pole, sest Euroopa Liidus järgivad kõik struktuurse tasakaalu nõuet. Nii ongi küsimus, kui palju tuleks RES-i kokku tõmmata. Ja veel olulisem – kust kärpida?

...lisatuludest. Kas on ehk mõnel ööseks Vihula mõisa numbritubadesse jäänud ministril tulnud mõni mõte, kuidas eelarvesse raha juurde saada? Tavapärane sisemiste ressursside arvelt asjade tegemine ehk maja sees kulude kokkutõmbamine ei pruugi enam vajalikku säästu tuua, et uusi asju ellu viia. Tegelikult ei pruugi sellest piisata isegi, et olemasolevaid asju samas mahus jätkata, kuna kõik on ajas kallimaks läinud.

...eelarve defitsiidist. Eesti seadused lubavad pooleprotsendilist struktuurset puudujääki aastas. Seejuures tegi just Jüri Ratase esimene valitsus eelarveseaduses muudatuse, mis märkis, et struktuurne tasakaal peab olema kolme aasta keskmisena. Nüüd ongi käes olukord, kus miinused on juba olnud, aga vaja on plussmärgiga aastaid. Üsna suur kiusatus on – eriti EKRE ministritel – teha ringi eelarveseadus, et see lubaks suuremat defitsiiti. Euroopa reeglid on lõdvemad kui Eesti omad, lubades kuni üheprotsendilist miinust. Suurema defitsiidi poole mõtlevad julgemalt EKRE ja Keskerakond, Isamaa on skeptiline. Hetkel on veel võimatu ennustada, mis tulemuseni jõutakse.

Rahvastikuminister leidis kokkuhoiukoha.

FOTO: skunk.ee

RAHAJAGAMINE

Need on peamised küsimused, mis peaks täna vastuse saama. Kui on selge, kuidas nendega edasi minnakse, on juba ka selgem pilt, millised rahalised võimalused plaanide elluviimiseks on. Siis saab omakorda hakata arutama, mis plaanid, mis mahus ja millal ellu viiakse. Poliitiliselt kõige tulisemad on...

...aktsiisilangetused. EKRE on end juba nurka värvinud lubadusega, et langetus kindlasti tuleb ja juba juulist. Keskerakonnal ja Isamaal pole ilmselt sellega samuti probleemi, seni kuni see eelarvesse uut miinust ei tekita. Mõistagi on ka küsimus, mis signaali aktsiiside langetamine – mis peaks tegema alkoholi hinna odavamaks – saadab terviseaspektist vaadates.

...pensionitõusud. Keskerakonna valimislubaduste süda ja kese, mis paraku on väga kallis. Keskerakond on sellest juba veidi tagasi tõmmanud ja öelnud, et erakorraline pensionitõus tuleb, aga ilmselt mitte 2020. aastal. Selge on, kes Keskerakond tahab seda igal juhul RES-is mingi aasta peal näha. Selleks tuleb leida raha.

...palgatõusud. Mitmete ministrite valdkondades on palgad üldisele tõusutempole jalgu jäämas. Lisaks on juba ammu varem lubatud eri valdkondades tõsta palku üldisest tempost kiiremini, näiteks õpetajatel, päästjatel, politseinikel jne. Ühesõnaga – palju, palju raha.

Küsimus on, kas nende detailideni, mis protsent kuskile, millal ja mille arvelt, täna üldse jõutakse. Seekordse RES-i kokkupaneku teeb varasematest erinevaks see, et uus rahandusminister Martin Helme pole saanud teha eelarve teemalist kohtumiste ringi teiste ministritega. Tavapäraselt saab rahandusminister eraldi kokku iga valdkonnaministriga ja kuulab ära tema soovid, et oleks ees terviklik pilt, millised on prioriteedid.

Seekord jäi valitsuse vahetus täpselt sellesse aega ning Helmel sellist kohtumiste ringi ei toimunud. See on üks põhjus, miks Vihulas RES-i lõpliku kokkuleppimiseni ei jõuta – esimene päev kulus valdkondade ülevaatamisele, mitte konkreetsetele vaidlustele.

MIS EDASI?

Täna on oodata, et arutelu jätkub väiksemate pauside ja ühe pikema lõunavaheajaga kuni õhtuni välja. Kas on valitsuse väljasõiduseminari lõppedes mingeid tulemusi esitleda, ei tea keegi. Kindel on, et RES-i lõpuni kokku ei saada ja vaja läheb veel mõnda koosolekut ja arutelu. Aega on kuni mai lõpuni. 

Oluline on rõhutada, et praegu maadleb valitsus eelarve strateegiaga. Selle dokumendi alusel ühtegi eurot päriselt laiali ei jagata, vaid pannakse paika valitsuse eesmärgid neljaks aastaks praegusel hetkel. Konkreetsete aastate eelarvetega saab neid muuta.

Seega praegusest arutelust oluliselt raskemaks kujuneb kindlasti sügisene 2020. aasta eelarve lõplik kokkupanek, mis juba reaalselt jagab ministeeriumite vahel riigil kasutada olevad miljardid euro täpsusega laiali.