Videod: Seeder ja Aab on riigieelarve tagurpidi pööramise osas skeptilised (6)

Copy
Eelarvekõnelused Vihula mõisas.
Eelarvekõnelused Vihula mõisas. Foto: Sander Ilvest

Kuigi EKRE soovib riigieelarve n-ö pea peale pöörata, on nii riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder (Isamaa) kui ka riigihaldusminister Jaak Aab (Keskerakond) praegu toimuvate kõneluste ajal selles osas skeptiliselt meelestatud.

EKRE juht Mart Helme ütles pühapäeval erakonna volikogul, et ei saa nõustuda mõtteviisiga, et 80 protsenti riigieelarve kuludest on niikuinii juba ette ära määratud ja vaid 20 protsenti on see, mida saab suunata.

«Meie ütleme et see number tuleb pöörata pea peale, see on täiesti teine filosoofiline lähenemine. See on võõras kõigile, kuna ükski ametnik ega peavoolupoliitik pole varem nii mõelnud,» ütles Helme.

Täna ja homme arutavadki ministrid Vihula mõisas eelarvestrateegiat ning ministeeriumide rahasoove nelja aasta peale.

Helir-Valdur Seeder ütles Postimehele, et kuigi koalitsioonipartnerite ootused valimiseelsed programmid olid erinevad, püütakse kõnelustel lähtuda ikka sellest, mis on koalitsioonileppes kirjas.

«Nii et eesmärk on ikkagi mitte üle jõu elada. Ja mingit eelarvet pea peale kindlasti ei pöörata, sellepärast, et ka eelarvepoliitika on ju järjepidev,» ütles Seeder.  

Samas nentis Seeder, et kõik sõltub kõneluste tulemustest. «Loomulikult on võimalik ka riigieelarve strateegia menetluse tulemusena seaduste muutmiseni. Seda on ju ka varem juhtunud. On korduvalt tegelikult muudetud ka baasseadust.»

Jaak Aab märkis, et riigieelarve ümberpööramise küsimuseni pole kõnelustel seni jõutud. «Otsuseid ei oska lubada. Mina pigem vaataksin tõsiselt otsa, et millised kulutused riigil on ja üritaks kindlasti koos riigi paremaks ja tõhusamaks tegemisel leida neid kohti, kus on võimalik kokku hoida,» arvas Aab.

Minister märkis, et seni pole Vihulas ühegi ministri soove veel maha kriipsutatud või heaks kiidetud. «Kindlasti on üks lähenemine, mida on ka koalitsioon rõhunud, et me tahame riigireformiga tegeleda. See tähendab ka null-eelarvet. Kuna järgmine aasta minnakse üle tegevuspõhisele eelarvele, siis on vaja vähemalt aasta, et lahti võtta ja alustada nullist,» selgitas Aab.

Tema sõnul on järgmine aasta valitsusele tõenäoliselt kõige keerulisem. Aab avaldas lootust, et riigireform tähendab ka näiteks ametkondade liitmist.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles