/nginx/o/2011/08/30/728252t1h0d00.jpg)
Politoloog Martin Mölder leiab, et parlamendierakondade sihtasutustele riigieelarvest raha jagamine on sisuliselt sama, kui erakonnad selle raha lihtsalt endale võtaksid.
Politoloog: parteiraha reform suurendab erakondade eliitide võimu
13. detsember 2011, 19:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mölder märkis, et mujal Euroopas on praktika, kus erakonnad endale riigieelarvest raha suunavad, suhteliselt levinud.
«Oma sidusorganisatsioonidele raha jagamine on praktiliselt sama, mis endale raha jagamine,» ütles ta. «Ei maksa luua illusioone, et tegemist on erakondlikust poliitikast sõltumatute ja eraldiseisvate organisatsioonidega, seda eriti Eesti poliitilise kultuuri kontekstis.»
Riigikogus olijate positsioon tugevneb
«Loomulikult on selle raha kasutamise deklareeritud eesmärgid üllad,» jätkas Mölder. «Ükskõik, milleks või kuidas seda kasutatakse või mis on selle mõjud poliitilisele maastikule, ütlevad erakonnad ikka, et see on ainult headel eesmärkidel.»
Tema sõnul on erakondade jutt selles osas aga paratamatult ühekülgne ning meeles tuleks pidada ka seda, et selline sidusorganisatsioonide rahastamise skeem tähendab praegu riigikogus olevate erakondade positsioonide tugevdamist.
«Läbi garanteeritud rahastamise suureneb ja tugevneb nende organisatsiooniline võrgustik ning inimressurss, mida see võimaldab ja loob,» ennustas Mölder. «See aga piirab lisaks olemasolevale erakondade rahastamise süsteemile veelgi poliitilist konkurentsi läbi barjääride loomise uute erakondade tekkele. Keegi väljastpoolt riigikogu seda raha ei saaks ja praeguse nelja erakonna oligarhia suureneks veelgi.»
Eliidi võim erakondades suureneb
Teiseks on Möldri sõnul oht, et see süsteem suurendab erakondade eliidi võimu erakonna sees, kuna võib eeldada, et ennekõike nemad või osa nendest on selle lisaraha hüvede üle otsustajad. Eelnõu seab küll piirangud inimestele, kes võivad olla kavandatud sihtasutuste juhatustes, kuid ei ole usutav, et see tagab distantseeritud tegevuse erakondlikust ja päevapoliitikast, rääkis ta.
«Kokkuvõtvalt on seega pigem tõenäoline, et taolise muudatuse pikemaajalised mõjud ja tagajärjed on vähemalt osalt vastupidised sellele, mida on selle raha eesmärgina deklareeritud,» ütles politoloog. «Poliitiline maastik sulgub veelgi ning erakonnad muutuvad tsentraliseeritumaks.»
Mõlemad muutused tähendaksid aga vähem kvaliteetset demokraatiat ning ei saa sugugi kindel olla, et sihtasutuste sisuline tegevus seda tasakaalustaks, ütles Mölder. «Kodanikuühiskonna ehk alt-üles demokraatia edendamine ülevalt-alla – potentsiaalselt saatuslik vastuolu on siia juba sisse ehitatud,» lõpetas ta.