Galerii: riigikogulased said ministreid kaks tundi küsitleda
Oluliselt täiendatud!

Tänane riigikogu infotund oli märgiline: varasema tunniajase arupärimise asemel oli parlamendisaadikutel uue korra järgi võimalik ministreid küsitleda kaks tundi. Seda võimalust kasutasid saadikud maksimaalselt – infotund lõppes 13.58. 

Uue korra järgi kestab infotund nüüd kaks tundi. Küsimuste küsimiseks on aega kaks minutit ning vastamiseks kolm. Kui lõppevad ära eelnevalt ministritele esitatud kirjalikud küsimused, saavad riigikogu liikmed kohapeal küsimusi ministritele esitada. 

Täna kell 12 alanud infotunnis vastasid parlamendisaadikute küsimustele välisminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning sotsiaalminister Tanel Kiik.

«Kas te mõistate üheselt hukka siseministri halvustava, alavääristava sõnakasutuse lastekaitsjate, naiste, naistearstide, sotsiaaltöötajate, võrdõiguse ekspertide suunal ehk siis nende inimeste suunal, kelle väärikuse eest teil on kohustus valitsuse liikmena seista?» küsis riigikogu liige Kaja Kallas värskelt sotsiaalministrilt. 

«Me seisame vastu lähisuhtevägivallale, me seisame vastu perevägivallale – need põhimõtted on väga selgelt sõnastatud ka kolme erakonna koalitsioonilepingus,» kinnitas Kiik. Ta tunnistas, et viimaste nädalate jooksul on meedias olnud keerulisi teemasid, kus kogu retoorika ei ole olnud alati kõige tasakaalukam ja läbimõeldum. «Siinkohal kindlasti vabandan kõigi nende ees, kes tundsid ennast isiklikult haavatuna,» sõnas Kiik. 

Reformierakondlase Kaja Kallase palvele hukka mõista siseministri sõnad, mis alavääristavad lastekaitsjate, naiste, naistearstide, sotsiaaltöötajate, võrdõiguse ekspertide suunal ehk siis nende inimeste suunal, kelle väärikuse eest neil on kohustus valitsuse liikmena seista, meenutas Kiik, et erinevaid väljaütlemisi, mida võib selgelt võtta naisi või siis mehi alavääristavalt on läbi poliitikute ajaloo olnud ütlemata palju. «Nii et kõik sellised sõnavõtud, mis, ütleme siis, soolisel alusel diskrimineerivad ja ründavad, on minu jaoks loomulikult vastuvõetamatud ja neid ma ei pea õigeks.»

Helme sõnavõttudele tuli kriitikat ka koalitsioonist. Isamaa liige Mihhail Lotman märkis, et teda paneb imestama, et naistevastase vägivalla ja solvamise teemal võtavad sõna ainult naised. «Kui solvatakse, mõnitatakse mingit inimrühma, siis see solvab mind kui inimest. Kui solvatakse naisi, siis see solvab mind kui meest. Kui solvatakse seksistlikult, kasutatakse seksistlikke argumente, ütleme, retoorikat vabariigi presidendi kohta, siis see solvab mind kui meest ja kui Eesti Vabariigi kodanikku,» sõnas Lotman. 

«Mitte kunagi ei olnud valitsuse ja presidendi vahel selliseid pingeid nagu praegu, ja see on mingil määral otseselt teie ala. Mida te kavatsete teha, et taastada sellist, ütleme, kui mitte head sõprust, siis vähemalt viisakat läbirääkimist valitsuse ja presidendi vahel, mis ei ole presidendi süül pingestunud?»

«Kindlasti jäävad teatud ideoloogilised eriarvamused, see on lihtsalt demokraatia pärisosa, neid ei pea häbenema. Aga olen nõus, et nende väljendamise osas peab loomulikult alati mõtlema, milline on sobiv viis, milline on sobiv sõnastus, milline on sobiv vorm, mida on võimalik teha meedia vahendusel, mida on võimalik teha omavahelistes kohtumistes. Sest õhtu lõpuks eesmärk, ma usun, nii parlamendiliikmetel, Vabariigi Valitsusel kui ka vabariigi presidendil on üks ja sama. See on tegelikult toetada nii Eesti rahvusvahelist mainet kui ka siseriiklikku ühtsust, seista reaalselt kõigi Eesti elanike eest ja otsida võib-olla ühisosa ka nendes kohtades, kus me näeme tulenevalt kas või valimistulemustest või erinevatest küsitlustest, et Eesti rahva sees on rohkem eriarvamusi kui konsensust ja koosmeelt,» selgitas Kiik. 

«​Loomulikult on selge, et me ei ela inglite riigis, me elame inimeste riigis ja inimestel võib sõnakasutus teinekord lappama minna,» sõnas välisminister Urmas Reinsalu toonitades, et seda olulisem on neid asju ühiselt korrigeerida. 

Sotsiaaldemokraat Helmen Kütt toonitas, et pärast uue siseministri Mart Helme väljaütlemisi on paljud sotsiaaltöötajad ja lastekaitsjad mures ning soovivad kinnitust varem kehtinud suundadele. «Tavaliselt meedias on probleem see, kui liialt hilja sekkutakse. Nüüd on öeldud, miks sekkuti, miks mindi, miks vara,» edastas Kütt.

«Minu sõnum on väga selge: loomulikult, kui on probleem, tuleb sekkuda. Loomulikult, meie kõigi roll ühiskonnas on neid asju märgata. Loomulikult, perevägivald ei ole kunagi ühegi pere siseasi. Loomulikult peab lõppema igasugune ohvri sildistamine, süüdistamine, arutelu, et kas ta ikka äkki midagi ise tegi või ei teinud. Ohver on ohver, see sõna on eesti keeles väga selge, väga konkreetne just seetõttu. Vägivallatseja on see, kes vastutab ja lastekaitsjad, ma arvan, teevad Eestis väga tänuväärset tööd, väga rasket tööd, väga hingeliselt inimlikult, võiks öelda siis, hinge kriipivat tööd.» 

Sõerd soovis teada, kas valitsus tõstab erakorraliselt pensione juba järgmisel aastal. Ta viitas statistikaameti andmetele, mille kohaselt tõusid hinnad aastaga üle kolme protsendi. Kõige rohkem kasvasid just kodukulud, mis mõjutavad kõige enam pensionäre, lisas Sõerd.

Tanel Kiik kinnitas, et erakorraline pensionitõus on jätkuvalt prioriteet, kuid see sõltub rahalistest vahenditest. Minister möönis, et tulenevalt riigieelarve baasseadusest ja konservatiivsest eelarvepoliitikast on võimalus pensioneid juba 2020. aastal tõsta küsimärgi all. «Kui me vaatame, siis suur eesmärk on teadus- ja arendustöö rahastamine, on erinevad palgatõusud sotsiaalsektoris, haridussektoris, kultuurisektoris, siseturvalisuse valdkonnas. Kui me vaatame idapiiri väljaehitamise küsimust – neid rahavajadusega kohti on loomulikult väga palju ja eks see on läbirääkimiste protsess,» selgitas minister. Kiik lisas, et sotsiaalministrina seisab ta selle eest, et erakorraline pensionitõus toimuks pigem varem kui hiljem.

Infotunni viimase küsimusena uuris Kaja Kallas peaministri ülesandeid täitvalt Urmas Reinsalult, kas ta taunib praeguse koalitsiooni ministrite solvavaid sõnavõttusid? «Kindlasti tuleb seal, kus tundub, et sõnakasutus on kehva, seda korrigeerida, olgu ta ministrite või muude ametiisikute puhul, juhindudes loomulikult sellest, et on olemas sõnal vastutus, aga juhindudes väga olulisest põhimõttest «sõna on vaba». Aitäh!»

Infotund lõppes kell 13.58. 

Tagasi üles