/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2019/05/06/12140696t1hb0f1.jpg)
Riigikogu põhiseaduskomisjon soovitas esmaspäeval muuta presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadust, mis annaks kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi, tunnistades sellega presidendi tehtud etteheited põhjendatuks.
«Otsustasime teha ettepaneku seadust muutmata kujul mitte vastu võtta,» ütles põhiseaduskomisjoni esimees Jaak Madison esmaspäeval rahvusringhäälingule.
Tema sõnul puudutavad enamat selgust ja võimalikku muutmist vajavad aspektid seaduses ajutise julgeolekuala loomist, millel võib kaitsevägi tsiviilisikuid julgeolekukontrolliks varjatult jälgida.
Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadust arutas esmaspäeval ka riigikogu riigikaitsekomisjon, mis otsustas selle kohta lisainfot küsida.
Riigikaitsekomisjoni aseesimehe Kalle Laaneti sõnul soovib komisjon õiguskantslerilt lisainfot ja seisukohta eelnõu suhtes, samuti tahab riigikaitsekomisjon suuremat selgust ajutise julgeolekuala loomise tingimuste kohta ning ootab kaitseministeeriumilt infot, kuidas maandatakse riskid, et kaitsevägi tsiviilisikute suhtes saadud õigusi ei kuritarvitaks.
President Kaljulaid otsustas 7. märtsil jätta välja kuulutamata seaduse, millega oleks suurendatud kaitseväe õigusi varjatult kontrollida isikuandmeid ning isikut varjatult jälgida.
«Praegu kehtivas õigusruumis on politseile ja kaitsepolitseile antud kõik piisavad õigused sellise kontrolli läbiviimiseks, et tagada kaitseväe julgeolekualade kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Selliste õiguse täiendav andmine ka kaitseväele on ebaproportsionaalne ja riivab oluliselt julgeolekualal või selle läheduses viibivate inimeste põhiõigusi,» ütles riigipea seadust välja kuulutamata jättes.
Ta lisas, et eraldi küsimus on, kas politsei ametkondadel on piisavalt ressurssi nende ülesannete täitmiseks. «Aga see kindlasti ei saa olla piisav põhjendus uute varjatud jälgimise õiguste andmiseks. Ressursiküsimused tuleb lahendada eelarvekõneluste käigus.»
«Seaduses ei ole mõistet «varjatud jälgimine» avatud ega piiritletud, milliseid toiminguid võib Kaitsevägi selle ülesande täitmisel teha. Ebapiisav regulatsioon, mille tagajärjeks võib olla isiku suhtes riigivõimu omavoli võimalus, on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvis 13 sätestatud õigusselguse põhimõttega,» teatas Kaljulaid.
Riigikogus 20. veebruaril vastu võetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadusega sooviti muuhulgas anda kaitseväele õigus kaitseväe julgeolekuala kaitseks edasilükkamatul juhul kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks võimalus varjatult kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning isikut varjatult jälgida.
Riigipea saatis seaduse tagasi riigikogusse, sest tema hinnangul on seadus vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega.