Galerii ja video: president nimetas Ratase teise valitsuse ametisse

President Kersti Kaljulaid allkirjastas täna Kadriorus otsuse, millega nimetas uue valitsusena ametisse Jüri Ratase teise valitsuse. 

Pidulikul tseremoonial tegid avalduse nii riigipea kui ka kolme valitsuserakonna juhid: Jüri Ratas Keskerakonnast, Mart Helme Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast ning Helir-Valdor Seeder Isamaast. 

Peaminister Jüri Ratas tänas esmalt president Kersti Kaljulaidi kohtumiste eest uute ministrikandidaatidega. «See on olnud heaks sillaehituseks, see on toonud ühiskonnas palju mõistmist juurde ning võtnud pingeid ja hirme maha,» sõnas Ratas. 

Ta kinnitas, et uus valitsus seisab tugeva, demokraatliku ja kaitstud Eesti ning kõigi siin elavate inimeste eest. «Me tõestame oma tegudega, et peame valitsedes silmas tõepoolest Eesti ja kõigi siin elavate inimeste parimaid huvisid.»

«Me tõestame oma tegudega, et peame valitsedes silmas tõepoolest Eesti ja kõigi siin elavate inimeste parimaid huvisid.» - Jüri Ratas 

Ratase kinnitusel pole valitsus vaid kolme erakonna valijatele, vaid kõigile, sõltumata poliitilistest valikutest. «Edasi viib meid koostöö, arendamine, mitte lammutamine; mõistmine, mitte vihkamine.» Samuti lubati otsuste langetamisel kaasata senisest enam inimesi. 

Mart Helme toonitas, et spekulatsioonid, nagu oleks tulemas seisakuvalitsus, ei pea paika. «See on valitsus, mis muudab eelarvet puudutavaid stampe, väga paljusid Eesti poliitikas kivistunud seisukohti, ja uskuge mind, nelja aasta pärast, kui see valitsus on ametis olnud, on Eesti muutunud oluliselt paremaks ja demokraatlikumaks, selle garantiiks on see, et algatama rahvaalgatuse, rahvahääletuse protseduuri,» selgitas Helme.

«Proovime nii, et me valimisjärgsest vastandumisperioodist liigume edasi konstruktiivse dialoogi, mitte süüdistuste perioodi.» - Mart Helme

Samuti toonitas tegelemist kolme nn kriisipiirkonnaga: Lõuna-Eesti, Ida-Virumaa ja saartega. Lisaks lubas Helme, et kultuuriasutusi kinni ei panda, sekkumist ajakirjandusvabadusse ei tule, kuid loodab, et vabadusi kasutatakse vastutustundlikult. «Proovime nii, et me valimisjärgsest vastandumisperioodist liigume edasi konstruktiivse dialoogi, mitte süüdistuste perioodi.»

Helir-Valdor Seederi sõnul on oluline Eesti riigi julgeolek, meie demograafiline olukord, eesti keel, kultuur, haridus, inimeste toimetulek ja majanduslik heaolu. Seeder tänas koalitsioonipartnereid asjalike ja konstruktiivsete läbirääkimiste eest ning soovis samasugust koostööd ka opositsiooniga. «Et läbi vaidluste selgub parim võimalik lahendus Eesti riigi tuleviku arengule.»

«Et läbi vaidluste selgub parim võimalik lahendus Eesti riigi tuleviku arengule.» - Helir-Valdor Seeder 

Valitsust ametisse nimetades rõhutas riigipea vajadust pidevalt seista meie põhiseaduses toodud vabaduste ja väärtuste eest ning vähendama kurjust ühiskonnas, seda nii tegudes kui sõnades. President toonitas, et valitsus peab vastama ka nende ootustele, kelle hääl ei ole koalitsioonis esindatud.

Samuti korda president oma kolme nädala eest riigikogu avaistungil öeldud mõtet, et Eesti demokraatia pole kriisis, küll aga valitseb väärtuste kriis. «Meie valimised olid ausad ja läbipaistvad ning iga valitsus, mida toetab riigikogu enamus, on legitiimne ja esindab rahva tahet. Aga väärtuste kriisi näitab kasvõi fakt, et me täna neljakesi siin Eesti inimeste ees seisame – veel enne, kui saan alla kirjutada otsusele, millega valitsuse ametisse nimetan,» ütles riigipea.

President tunnistas, et taoliste põhimõtete ülekordamine võib tunduda veider – räägitakse asjadest, mis peaksid olema iseenesest mõistetavad, mis on põhiseaduses, kuid ta tänas valitsuserakondade juhte neid põhimõtteid siiski üle kordamast. «Sest tihtipeale see, mis on justkui märkamatult toimuv taustsüsteem võib laguneda, kui me sellele tähelepanu ei osuta.»

«Sest tihtipeale see, mis on justkui märkamatult toimuv taustsüsteem võib laguneda, kui me sellele tähelepanu ei osuta.» - president Kersti Kaljulaid

Presidendi sõnul on viimastel kuudel päris paljudele inimestele haiget tehtud, külvatud ärevust ja hirmu ning just sõnadega on valitsuserakondade esindajad täna neid hirme vähendatud. 

President möönis, et vanasti oli tavaks sada kriitikavaba päeva, aga sel sajandil see enam nii pole olnud ega vist peakski. Selle asemel kutsus ta kõiki üles vähendama kurjust retoorikas. «Kutsun täna siin seda valitsust ametisse nimetades võtma 100 vihavaba päeva. Kutsun üles poliitikuid, kutsun üles kõiki, kes harjunud kas internetis, tänaval või muul moel viha ja mõistmatust külvama. Ma usun, et see on võimalik. Ma tahan uskuda Eestisse, kus ka selle 100 päeva möödudes on meil tee edasi. Tee Eestile, kus on vähem viha ja hirmu,» sõnas president Kaljulaid. 

15 ministriportfelli on jaotatud kolme erakonna vahel võrdselt. Uued ministrid annavad riigikogu ees ametivande tõenäoliselt esmaspäeval. 

Ministrikandidaadid on: peaminister Jüri Ratas (KE), majandus- ja taristuminister Taavi Aas (KE), regionaalminister Jaak Aab (KE), sotsiaalminister Tanel Kiik, haridus- ja teadusminister Mailis Reps (KE), kaitseminister Jüri Luik (Isamaa), justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa), välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa), rahvastikuminister Riina Solman (Isamaa), kultuuriminister Tõnis Lukas (Isamaa), siseminister Mart Helme (EKRE), rahandusminister Martin Helme (EKRE), keskkonnaminister Rene Kokk (EKRE), maaeluminister Mart Järvik (EKRE), Väliskaubandus- ja IT-minister Marti Kuusik (EKRE). 

Esmaspäeval ja teisipäeval käis kuus ministrikandidaati Kadriorus presidendi juures jutul. Kuidas kohtumised läksid, loe lähemalt:

Tagasi üles